Õpilasliit: Ligi 60% kaalutud ranitsatest on üle lubatud piiri

Eesti Õpilasesinduste Liidu algklasside koolikottide kaalumise kampaanias kaaluti kokku 1621 ranitsat, millest 60,3% kaalusid rohkem kui seaduses kirjas. Kampaania toimus kolmandat aastat. Kui 2014. ja 2015. aasta tulemusi võrreldes võis märgata muutust paremuse poole, siis 2016. aasta tulemusi vaadates on seis muutuseta.

Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel on kolmel järjestikusel aastal toimunud algklasside koolikottide kaalumise kampaania. Kampaania eesmärgiks on näidata, et algklasside õpilaste koolikotid on seadusest tulenevatest piiridest tükkmaad raskemad. See omakorda viib alla laste koolirõõmu ning mõjutab nende rühti. 1.­-3. klassis võivad õppetööks vajaminevate asjadega täidetud ranitsad kaaluda kuni 3 kilogrammi, 4.-­6. klassis on lubatud kaaluks 3,5 kilogrammi. (Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele)

Kui 2014. ja 2015. aasta tulemusi võrreldes võis märgata muutust paremuse poole, siis 2016. aasta tulemusi vaadates pole suuri muutuseid positiivses ega ka negatiivses suunas toimunud. Üks võimalik lahendus võiks olla kokkulepped aineõpetajatega, et õpilane kannaks õppevahendeid kodust kooli ja koolist koju vajaduspõhiselt. Hea oleks, kui klassiruumis oleks õpilastele võimaldatud riiul, kus neil oleks võimalik oma õpikuid või töövihikuid hoida, kui neid parasjagu õppetööks vaja ei lähe. Oluline on ka lapsevanemate tähelepanu, et laps ei kannaks endaga koolis kaasas ebavajalikke asju.

Teine lahendus oleks sobiliku tunniplaani koostamine, mis võimaluse korral reguleeriks koolipäeva selliselt, et igaks ainetunniks ei ole vaja võtta kaasa erineva aine õppevahendeid, vaid et kahe ainetunni jooksul õpitakse ühte õppeainet.

Kolmas lahendus oleks õppetöö korraldamine interaktiivsete vahenditega, tehes rühmatöid, simulatsioone või kasutades muid õppemeetodeid, mis ei vaja ilmtingimata õpilaste kaasavõetud materjale. See vähendaks raske ranitsa ohtu ning hoiaks ära ka stressi, kurnatuse ja koolirõõmu langemise, kuna õppekavad ja materjalid on mahukad.

2014. aastal kaalus algklassi õpilase koolikott keskmiselt 3,6 kilogrammi ning 65% kaalutud ranitsatest ületas lubatud raskuse. 2015. aasta tulemuste põhjal kaalus keskmine koolikott 3,5 kilogrammi ja 60% kottidest ületas lubatud raskuse.

2016. aastal kaaluti kokku 1621 ranitsat, millest 60,3% kaalusid rohkem kui seaduses kirjas. Selle aasta keskmise koolikoti raskus oli aga 3,56 kilogrammi. Õppematerjalide keskmine kaal oli 2.7 kilogrammi ning tühja koti raskus jäi poole kuni pooleteise kilo vahemikku.

Kõige parem olukord on 1. klasside seas, kus keskmise ranitsa raskus on 2,85 kilogrammi ning jääb normi piiridesse, lubatust rohkem kaalub 35,3% ranitsatest.

2. klasside õpilaste koolikottide keskmine oli pisut üle lubatu – 3,28 kilogrammi ning üle poole kaalutud kottidest ehk 54,3% ei jäänud normi piiri.

3. klasside keskmine ranits kaalus 3,76 kilogrammi ja 77,1% kottidest ei olnud lubatud raskuses. Kõige kriitilisem olukord on aga 4. klassides, kus 81,6% ranitsatest ületas seadusest tuleneva lubatud raskuse. 4. klassi õpilase keskmine koolikott kaalub 4.6 kilogrammi, mis ületab normi 1,1 kilogrammiga.

“Selle aasta koolikottide kaalumiste tulemusi vaadates pole kahjuks midagi positiivset ning olukord ei ole endiselt kiita. Küll aga on rõõmustav see, et ühendust võtsid paljud lapsevanemad, keda teema puudutas ning kellele meie ettevõtmine korda läks ja kes omal käel ranitsate kaalumisi koolides läbi viisid. Lisaks võtsid Õpilasliiduga ühendust ka sellel aastal kampaaniast välja jäänud koolid, kes näitasid üles huvi nende koolis samuti kaalumist läbi viima. Need koolid, kes soovi avaldasid, on kindlasti järgmise aasta kampaania koolide nimekirjas. Järgmistel kohtumistel Haridus- ja Teadusministeeriumiga plaanime välja tuua kolme aasta ranitsate kaalumiste tulemused ning otsida probleemile parimaid võimalikke lahendusi, kaasates kindlasti erinevaid osapooli ja huvigruppe. Oluline on siinkohal kõikide osapoolte koostöö, nii õpetajate, lastevanemate, kirjastajate kui ka ministeeriumi ja paljude teiste osapoolte vahel ning oodatud on avatud mõtlemine ning valmisolek probleemi ja olukorda lahendada. Õpilasliit tänab kõiki lapsevanemaid, koolijuhte, õpetajaid ning õpilasesinduste liikmeid, kes aitasid meil koolides kaalumist läbi viia,” võtab selleaastase kampaania kokku Õpilasliidu avaliku poliitika juht Dauri Paškovski.

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis ühendab Eesti üld-­, kutse- ja erihariduskoolide õpilasesindusi. Eesti Õpilasesinduste Liit on suurim esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 90 000 õpilase.

Lisainfo:
Dauri Paškovski
avaliku poliitika valdkonna juht
Eesti Õpilasesinduste Liit
+372 5785 4373
dauri.pashkovski@opilasliit.ee

• EMSLi liige
• Uudis
• Uuring