Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Eelmise aasta viimast kvartalit iseloomustas segadus ja mure demokraatia ning kodanikuühiskonna käekäigu pärast. Tegelikult saab nii iseloomustada kogu 2025. aastat ning paraku ei näita prognoosid veel paranemise märke. See muidugi ei tähendanud, et oleksime eelmise kvartali jooksul käed rüpes istunud.
Mõnevõrra üllatuslikult otsustas justiits- ja digiministeerium jätkata 2014. aastal alguse saanud ühinguõiguse revisjoni raames kavandatud seadusemuudatustega. Üllatuslikult seetõttu, et veel 2024. aastal ei pidanud ministeeriumil selleks ressurssi olema. Muudatuste peamine sisu on erinevate ühinguliikidega seotud reeglite ühtlustamine ja suurema õigusselguse loomine. MTÜ-de ja SA-de jaoks tähendavad kavandatavad muudatused näiteks seda, et edaspidi saab juhatuse liikmeid valida ka tähtajatult; selgemaks muutuvad juhatuse liikmete volitused endaga seotud tehingute tegemisel ja muudki. Samas jääb nii mõnegi muudatuse puhul arusaamatuks, miks praktika ühtlustamisel lähtutakse äriühingute regulatsioonidest, kuna MTÜ-d ja SA-d toimivad teise loogika alusel.
Kõige küsitavam ettepanek on võimaldada erahuvides tegutsevatel sihtasutustel pidada ühingu juhtorganina edaspidi üksnes juhatust, kaotades nõukogu funktsiooni. Küsitavaks muudab ettepaneku see, et seaduseelnõu ega selle seletuskiri ei selgita, millisel juhul on sihtasutus avalikes huvides ja millisel juhul erahuvides tegutsev. Kuna tegemist oli ministeeriumi kaasamisvooruga, tegeleme edasi sellega, et neisse küsimustesse selgust tuua. Kui soovid end täpsemalt kurssi viia, siis saad seaduseelnõu ja selle seletuskirjaga tutvuda siin, meie arvamusega siin.
Sama ministeerium on võtnud ette ka HÕNTE ehk hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK). Ka selles sisalduvad ettepanekud on üldjoontes mõistlikud, näiteks soovitakse muudatustega toetada selgemat ja sisulisemat mõjude analüüsi eelnõu seletuskirjas ning anda suuremat kaalu seaduse jõustumise järgse järelhindamise nõuetele. Samas on kodanikuühiskonna vaatenurgast sama oluline või isegi olulisem, mitte ainult see, mis HÕNTE-s kirjas on, vaid see, kuidas õigusloome kujundajad HÕNTE-t rakendavad ja sellest kinni peavad. Kavandatav eelnõu paraku täna selle kohta ühtegi ettepanekut ei sõnasta.
Nii on tekkinud olukord, kus HÕNTE-s on kaasamise säte küll kirjas, kuid selle eiramisel ei ole ühtegi tagajärge. Ka riigikohus on nentinud, et kohtutel ei ole kehtivas õigusruumis võimalik hinnata, kas seadus võib olla õigusvastane põhjusel, et eelnõu koostamisel ei järgitud HÕNTE-s sätestatud nõudeid. Seetõttu on Vabaühenduste Liidu ettepanekud VTK-le seotud ennekõike sellega, et sisu uuendamise kõrval tegeletaks ka HÕNTE jõustamisega. See annaks nii kodanikele kui vabakonnale suurema kindlustunde, et õigusloome kujundamisel arvestatakse nende põhimõtetega, mis on HÕNTE-s kirjas. HÕNTE VTK dokumentidega saad tutvuda siin, meie arvamusega siin.
Eelmises kvartaliaruandes mainitud riigieelarveseaduse muudatused võttis riigikogu paraku vastu vaatamata Vabaühenduste Liidu ja siseministeeriumi argumenteeritud tagasisidele. Peamine erimeelsus näis lõpuks seisnevat selles, et rahandusministeerium ei mõistnud, kuidas kavandatavad muudatused mõjutavad sisuliselt ministeeriumide ja ühingute vahelist koostööd, mille raames eraldatakse ka raha. Seega jäi praegu kehtima lahendus, mis on riigi raamatupidamise seisukohalt loogiline, kuid ühingute ja ministeeriumide sisulise partnerluse vaates logisev. Piltlikult öeldes tuleb tulevikus kõigil ministeeriumidel oma valdkondlikes seadustes reguleerida ühingute rahastamisega seonduvad aspektid, sest riigieelarveseaduse alusel ei ole seda enam võimalik teha. Seoses sellega kavandame uuel aastal tegevusi, mis tooksid ministeeriumid ja kodanikuühiskonna ühise laua taha, et vältida olukorda, kus seaduse jõustumise järel hakkavad ministeeriumid oma ühingute toetamise praktikatest taganema.
Oktoobri alguses käisid Marcus ja Triin avatud valitsemise partnerluse (Open Government Partnership – OGP) tippkohtumisel Hispaanias. Tippkohtumise muljeid ja kokkuvõtteid saad lugeda siit. Eesti enda avatud valitsemise partnerluse tegevuskava ootame aga siiani, neljandas kvartalis toimus viimane kaasamisring tegevuskava lõppversiooni tagasisidestamiseks, aasta lõpuks siiski ei õnnestunud valitsusel tegevuskava heaks kiita. Loodetavasti siis uue aasta alguses.
Kokku sai ka Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni valitsuskomisjon (EKAK), kus arutati komisjoni formaadi muutmist, riigieelarve seaduse muudatusi, rahastamise juhendmaterjali uuendamise küsimusi ning annetuste soodustamise teemat. 20. novembril toimus põhiseaduskomisjoni eestvedamisel Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse raames arutelu kodanikuühiskonna arengust, kodanikuühiskonnast kui demokraatia alustalast ja kollektiivsete pöördumiste rollist ning mõjust. Arutelu saab järele vaadata Riigikogu Youtube kanalilt. Vabaühenduste Liit on viimase aasta jooksul pidanud vajalikuks algatada diskussiooni EKAK-i uuendamise üle, kuivõrd seni kehtinud dokument on üle 20 aasta vana ning Riigikogu liikmete vahetus on toonud kaasa vähese teadmise rahvaesindajate ja kodanikuühiskonna vahelistest kokkulepetest. Seetõttu oli hea meel tõdeda, et nii siseminister kui ka põhiseaduskomisjoni esimees pidasid samuti sisulist arutelu neil teemadel vajalikuks ning uuel aastal hoiame omalt poolt initsiatiivi, et sõnadest saaksid ka teod.
Eesti riik valmistab rahandusministeeriumi eestvedamisel ette järgmise EL-i vahendite perioodi prioriteetsed suunad ehk missioonid, millega minnakse läbirääkimistele Euroopa Komisjoniga. Rahandusministeerium ootab 13. märtsiks kõigilt ministeeriumidelt valdkondlike prioriteetide kirjeldusi, mille põhjal jätkuvad riigisisesed konsultatsioonid lõplike valikute tegemiseks. Koos rahandusministeeriumiga rõhutasime ministeeriumidele, et missioonide ja prioriteetide sõnastamisel tuleb konsulteerida valdkondlike vabaühendustega. Kuna praktikas ei pruugi ministeeriumide algatusvõime olla piisav, julgustame vabaühendusi ise oma ministeeriumidega kontakti võtma, et uurida kavandatavaid prioriteete, anda varakult sisendit ning tuletada meelde partnerite kaasamise vajadust enne ettepanekute esitamist. Praeguses etapis ei arutata veel konkreetseid eelarvesummasid, vaid seda, milliste teemadega Eesti üldse läbirääkimiste laua taha läheb – seetõttu on varajane sisend oluline. EL toetuste tuleviku teemal saab end täiendavalt kurssi viia näiteks siit.
Aga neljandasse kvartalisse mahtus ka väiksemaid ettevõtmisi. Marcus esines sõnavõtuga kaasamise teemal riigikantselei koosloome arengukiirendi lõpuüritusel ja tutvustas Euroopa Komisjoni esindajatele kodanikuühiskonna vaatenurki semestri aruande protsessis. Marcus ja Maarja-Liisa arutasid riigikontrolliga ühingute rahastamise teemat, Triin ja Marcus sama teemat rahandusministeeriumi ametnikega. Toimus heaolu arengukava juhtkomisjoni kohtumine, huvikaitsevõrgustiku kohtumine, OGP Nordic+ riikide kokkusaamine, KOV teenustasemete nõukoda ja palju muudki, mis kodanikuühiskonda kuidagi mõjutab.
Uueks, 2026. aastaks soovime kõigile huvikaitsjatele teravat meelt ja raudseid närve. Suurematest teemadest on uuel aastal Vabaühenduste Liidu fookuses kriisikindlus ja vabakonna roll selles, ühingute rahastamine, avatud valitsemine ning huvikaitse võimekuse mõõtmine ja arendamine.
Kui tekib mõtteid, mida ja kuidas paremini või üldse mitte teha, kirjuta marcus@heakodanik.ee.
