Viimased artiklid:
Viimased uudised:
6. mail arutlesime vabaühenduste eetikakoodeksi uuendamise töörühma liikmete ja teiste huvilistega eetikakoodeksi ja eetiliste küsimuste üle. Kohtumist vedasid eksperdid Tartu Ülikooli eetikakeskusest. Professor Halliku Harro-Loit, kes on kaasas olnud paljude erinevate eetikakoodeksite sünni ja rakendamise juures, andis senistele vabaühenduste eetikakoodeksi uuendamise tegevustele konstruktiivset tagasisidet ja tõi välja olulisi teemasid, mida ei saa tähelepanuta jätta, kui soovime koodeksit, mis reaalselt ka kasutusse läheks. Ene Tigase juhendamisel mängisime dialoogilise kommunikatsiooni mängu, mis andis tunnetuse sellest, kui keeruline on inimeste käitumise osas kaalutletud seisukohta võtta.
Mõned mõtted, mis kohtumisel kõlama jäid:
- Kommunikatsioon on eetilise kultuuri alus. Dialoogiline kommunikatsioon tõuseb eetika juhtumite lahendamisel ja nende üle arutlemisel keskseks väärtuseks, seejuures on olulised avatus õppimisele ja teistsugustele vaadetele, kuulamise normi loomine ning võimupositsioonil olijate suurem vastutus kuulata ja kaasata.
- Avatus, läbipaistvus ja avalikustamine. Avatus (valmisolek vaielda, dialoogi pidada, salliv olla, kaasata) ja läbipaistvus (seotud kommunikatsiooni ja info avalikustamisega) tuleb hoida eraldi mõistetena. Avalikustamine peab olema rollipõhine ja kaalutletud. Liikmete (eraisikute) nimede avalikustamine vajab selget nõusolekut (nt põhikirjas defineerimist, millega liikmeks astuja ka nõustub). Vabaühendused võiksid olla Eestis eeskujuks andmete avalikustamisel, sest juurdepääs avalikule infole on ühiskonnas vähenemas.
- Huvide konflikt on sageli vältimatu, kuid avalikustamine on kohustuslik. Eesti suuruses (väikeses) ühiskonnas on keeruline, kui pea võimatu huvide konflikti vältida. Pigem on oluline selle võimaluse korral avalikult teemat kommunikeerida ( kes mida teeb vormis).
Kokkuvõtlikult jäi kõlama, et koodeks ise end kasutusse ei võta. Seda kasutavad inimesed, kui see on neile kasulik. Kasulikkuse tagab igapäevaseks tegevuseks vajalike kommunikatiivsete ning inimkesksete tegevuste läbimõeldus koodeksis ning põhjalikud selgitused seletuskirjas. Seega tööd koodeksis on veel palju ja ilmselt saab protsess käima käsikäes pideva testimise, arutlemise ja kaasamisega.
