Anneli Roosalu: Peab olema huvitav, aga ei pea olema lihtne
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Tormilisel koroona-aastal on toimunud märgatavaid muutusi ka vabakonnas. Kodanikuühiskonna Sihtkapital näiteks mitte ainult ei kolinud kevadel, vaid leidis ka uue juhi. ANNELI ROOSALU käest küsis KÜSKi ja kodanikuühiskonna käekäigu kohta Andrei Liimets.
Vestleme sümboolsel hetkel, mil sul täitub Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhina pool aastat. Kuidas see aeg ja sisseelamine kulgenud on?
Kõik need kuus kuud on olnud järjest muutustega kohanemine. Kõigepealt KÜSKi tööd puudutavas, et saada aimu, millised on alusdokumendid, kuidas meeskond toimib, kes on kes, keda on juurde vaja. Ja samal ajal kohanemine sellega, et esialgu oli mais, kui ma alustasin, kodukontor, siis kohanemine Tallinnas, siis kolimine Viljandisse ja lõpuks seal kohanemine koos kõikide teistega.
Kuus kuud tundub pikk aeg, mil asjad võiks juba olla paika loksunud, aga kõike on ikka hästi palju olnud. Nüüd viimasel kuul tundub rütm olevat lõpuks paigas. Saan öelda, et ma olen rahul, et ma olen selles kohas, kuhu lootsin sattuda. Ei ole sellist üllatust, et miks ma tulin, kuhu ma tulin. Igav ei ole hakanud. See on minu jaoks töö juures väga oluline, et mul peab olema huvitav, aga ei pea olema lihtne.
Kui ma ütlen kodanikuühiskond, siis mis su esimene seos on?
Kodanikuühiskond on miski, mis koondab kõiki inimesi Eestis, ja see tähendab nii avalikku sektorit, ettevõtlust, vabaühendusi kui ka neid, kes ei soovi ühegi sektori alla koonduda. Ma arvan, et tuleks kasvatada teadlikkust, et kodanikuühiskonna alla ei lahterdataks ainult vabaühendusi, vaid kodanikuühiskond oleme meie kõik, kes siin Eestis tegutsevad. Ka need, kes ei ole kodanikud.
Üks argumente, miks KÜSK Viljandisse koliti, oli lähenemine kohalikele ühendustele, et tähelepanu ei saaks vaid Tallinn. Kuivõrd sulle tundub, et kolimine on KÜSKi mõjutanud?
Kolimise mõju pole kindlasti veel avaldunud, see on ikkagi lühike aeg olnud. Vahest paari-kolme aasta pärast saab analüüsida. Ma ei oska hinnata seda, kas toetuste, koolituste ja nõustamisega on Tallinna või Põhja-Eesti ühendustel seni lihtsam olnud. Toetuste taotlemise puhul KÜSKi kontori asukoht kindlasti midagi ei muuda. Võimalus toetusi saada on endiselt selline, nagu on olnud siiani kõigil mööda Eestit laiali olevatel vabaühendustel.
Minu jaoks on aga olulisemgi, et meie enda töötajad saaksid parema pildi sellest, mis kogu Eestis toimub. Eri kohtades, kasvõi siinsamas Viljandis käimine avardab seda pilti. Infopäevade korraldamine üle Eesti, Tartus, Saaremaal, Narvas – mida KÜSK ongi teinud – on oluline juba kasvõi ainult sellepärast, et saada paremini aru nende piirkondade omapärast, ühenduste võimekusest ja vajadustest.
Mida on sinu meelest KÜSKis seni hästi tehtud, mis võiks paremini olla?
Mulle meeldib väga see, et ei ole jäädud kinni mingitesse kindlatesse mustritesse. Mis puudutab näiteks maakondlike arenduskeskuste teenust või rahastamise tugiteenuste pakkumist, siis hästi palju on olnud ülevaatamist, kas asi toimib, kas see avaldab mõju,
Hetkel teeme KÜSKi strateegiat aastateks 2021–2024. Kehtivat strateegiat lugedes tekkis alguses küsimus, kas me tahame midagi väga muuta – kas on midagi olulist, mida me tahaksime välja võtta või mida me tahaksime lisada. Minu jaoks on väga oluline strateegia koostamise protsess, mis läbi suve kestis: seminarid ja kohtumised, kuhu oli kaasatud väga-väga lai ringkond inimesi, kes vabatahtlikult panustasid. Väga positiivne ongi minu jaoks nende inimeste rohkus, kes KÜSKiga kaasa mõtlevad.
Negatiivse poole peale jääb see, et eelarvet ei jätku. Kui me teeme uue aasta eelarvet, siis kahjuks summas erilisi muutusi pole. Meie vabaühenduste konsultandid teevad väga head tööd ja nõustuvad maakondlikke vabaühendusi. Me saame tugevatelt meeskondadelt väga häid projekte, aga kahjuks saame piiratud eelarve tõttu toetada väga väikest protsenti.
Siis tekib küsimus, kas tuleks mingeid tegevusi ära jätta, aga kõik on vajalikud, näiteks NULA inkubaator on imeliselt toimima hakanud. Sel suvel oli mul võimalus tutvuda inkubaatoris olevate algatustega ning seal oli hästi suur sära ja energia taga. Iseenesest on ju hea, kui ei ole selliseid kohti, kus tahaks öelda, et jah, selle eelarve me võime nüüd kuskile mujale tõsta. Aga samas lisavahendite puudus on väga-väga suur mure küll.
Eks töötame riigi ja ministeeriumi tasandil edasi. Võimalik, et kodanikuühiskond on ministeeriumite vahel liiga ära hakitud. Võibolla peaks üle vaatama kodanikuühiskonna programmi vastutajad, sest see jaguneb ju rahandus- ja siseministeeriumi vahel. Samuti tuleks üle vaadata kohalike omavalitsuste roll, kelle rahastamise uuringut parasjagu koostame.
Väga paljudes omavalitsustes pole ühenduste rahastamine nähtav. Toetused on olemas, eelarves on kirjas, aga kuidas vabaühendus sellest teada saab või kuidas toimub hindamine, on väga-väga erinev. Avalikustamist, hindamist ja läbipaistvust puudutavad protsessid peaksid olema oluliselt paremini läbi mõeldud. Kindlasti on rahastamine teema, millega pidevalt tegeleda tuleb, ka välisfondide võimalusi silmas pidades.
Sa mainisid enne KÜSKi vahendite suhtelist nappust. Üks igipõline otsustuskoht on olnud ühenduste rahastamisel see, kas toetada eelisjärjekorras võimekaid veel tugevamaks saama või nõrgemaid järele jõudma. Kuhu sina prioriteedi seaksid?
Ma ei arva, et saaks tõmmata sellise piiri, kus meil on tugevate ühenduste konkurss ja väiksemate ühenduste konkurss. Millele ma olen aga palju mõelnud, on piirkondlik rahastamine. Hea süsteemi väljamõtlemiseks ja kokkulepete tegemiseks läheb küll vaja analüüse erinevate toetuste saamise kohta, st mitte ainult KÜSKilt, vaid ka näiteks maaeluministeeriumilt LEADER-toetuste kaudu, millest läheb samuti osa vabaühendustele, ja kohalikelt omavalitsustelt. Praegu näeme meedias ja ühiskonnas tihti vastandumist Tallinna ja ülejäänud Eesti vahel, mis on ühtepidi arusaadav, aga teistpidi Tallinnas ongi ju rohkem inimesi.
Piirkondlikult võiks olla jagamine nõnda, et kui teha eelarve jagamine nelja-viie piirkonna vahel ja kui piirkonna eelarve on otsas, ei ole võimalik saada teiste piirkondade arvelt ( jääb järgmisesse aastasse). Võibolla tekiks parem tasakaal. Piirkondadeks jagamise alused on muidugi vaja väga hoolikalt läbi mõelda – kas võtta selles valemis aluseks inimeste arv ja rahvastiku tihedus või veel midagi.
Nende piirkondade tekitamiseks on enne kõvasti mõttetööd vaja. Kui ma mõtlen kasvõi KÜSKi menetlusele, siis liiale ei saa minna, muidu läheb raha jaotamisele energiat rohkem, kui see toetus, mis kohapeale jõuab, väärt on. Siin tuleb tasakaal leida. Samuti sõltub väga palju eelarve suurusest – millisest summast alates selline jagamine üldse tegelikult mõju avaldab.
Sa oled olnud pikalt seotud keskkonna ja looduskaitsega tegelevate ühendustega. Keskkond ja mets on viimasel ajal olnud teemad, kus hästi kiiresti tekib terav vastandumine, polariseerumine. Polariseerumine on üldse olnud viimased paar aastat ühiskondlik märksõna ja me näeme seda ka vabakonna sees, kus on räägitud õigetest vabaühendustest ja valedest vabaühendustest. Kuidas saaks leida ühisosa, et meil oleks rohkem tunne, et oleme sektorina ühise asja eest väljas? Ja kuidas KÜSK saab sellele kaasa aidata?
Vastandumine teeb nukraks, sisu läheb seetõttu sageli meelest ära. Vastandumine läheb lumepallina järjest suuremaks, ilma et probleemid iseenesest muutuks. Mulle tundub, et KÜSKi osa saab siin olla see, millest me oleme strateegiaprotsessis palju rääkinud – püüda koosloomes dokumente ja protsesse läbi vaadata. Et kaasamine poleks ainult kirjas, vaid et oleks päriselt kuulatud ja tagasisidet antud.
Võrgustumine ja koos tegutsemine on hästi olulised. Mõnikord võib see muidugi olla ühenduse jaoks koormav, eriti kui ei tegeleta sellega põhitööna või pole aega kokkusaamistel käia. Ürituste veebi viimine on siin palju aidanud.
Kohaliku omavalitsuse kontekstis oleme palju mõelnud, et ega omavalitsused ole ju mõttelaadilt sellised, et teeme toetuse, aga ärme tingimusi avalda. Lihtsalt ei teata, ei ole selle peale tuldud, pole inimest, kes jõuaks sellega tegeleda. Ma ei tea, kas see just KÜSKi roll on, aga vaja oleks ka suurendada kohaliku omavalitsuse volikogude liikmete ja ametnike teadlikkust vabaühenduste rollist ning vabaühenduste maailmast.
Kohalikul tasandil mõeldakse muidugi, et me ju teame oma inimesi, avalikustamine pole oluline. Võimalusena olen välja pakkunud, et KÜSK kohtuks omavalitsusliitudega ja annaks ülevaate, mida vabaühendustes üle Eesti tehakse, mis võimalused on, mis toimub. See ei pea olema omavalitsuse mängumaale tungimine või kellegi õpetamine, kuidas KOV oma vabaühendusi peaks toetama, vaid lihtsalt info jagamine ja võimalustest rääkimine, mis ärgitaks mõtlema. Ja millal saaks olla selleks parem aeg, kui aasta enne kohalikke valimisi.
Vaatame lõpetuseks natuke kaugemasse tulevikku. Sinu eelkäija Agu Laius sai päris pika aja jooksul KÜSKi näoks. Kui sina ühel hetkel ükskõik kui kauges tulevikus KÜSKis lõpetad, siis millise organisatsiooni sa tahaksid edasi anda?
See on väga raske küsimus. Mitte ainult sellepärast, mis kõik ühiskonnas muutub, vaid raske ka minu isiksuse jaoks, kuna ma pole kunagi pikkade plaanide tegija olnud. Ma olen võtnud ette ja vaadanud, mis saab ja kuidas ma hakkama saan, kuidas mulle tundub. Väga palju ma ikkagi tahan läbi tunnetada, kas see on see, mis ma arvasin ees ootavat, ja mida mina oskan konkreetsesse teemasse panustada.
Ma olen Agu imetlenud ja ma olen talle väga tänulik. See meeskond oli täiesti fantastiline, mille ta oli üles ehitanud ja millest ka väga paljud ju praegu jätkavad. See on olnud väga mõnus keskkond, kuhu tulla ja kus tegutsema hakata.
Kui hakata suurelt unistama, siis ma loodan, et KÜSKi eelarve kasvab oluliselt. Ja ma väga loodan, et me kõik need sihid, mida me praegu strateegia koostamisel seame, ka saavutame. Ja et kõik me algatused ja taotlusvoorud jäävad toimima ning on ühendustele olulised.
Ma tahaks, et mõned väga konkreetsed teemad saaksid lahenduse, näiteks et saaksime ühtmoodi aru mõistetest, mida iga päev kasutame. Et mõistet “kodanikuühiskond” teatakse ja defineeritakse ühtemoodi. Samamoodi mõistet “kogukond”, mille puhul on erinevaid arusaamisi. Räägitakse kogukonnast, aga tegelikult peaks enne küsima, mis sinu jaoks on kogukond. Ja “sotsiaalne ettevõte”– meil ei ole seadustes tegelikult kirjas, mis see on, kas ja kuidas ta on teistmoodi kui iga teine ettevõte.
Ma olen võtnud väga selgelt nelja-aastase plaani KÜSKiga. Ma tahan, et nelja aasta pärast oleks KÜSK teinud kõik, et meil osaleksid aktiivselt inimesed, kes Eestis elavad, on nad siis kodanikud või mitte. Tahan, et kogukonnad oleksid võimekad. Mitte ainult vabaühendused, kuigi ka iga vabaühendus on kogukond, vaid ka need, kes ei ole end juriidiliselt vormistanud.
Tahan, et me suudaksime ühiskonna koostööle saada. Meie omalt poolt soovime koostööd teha riigiga, omavalitsustega, vabaühendustega. Kuid samas ei saa me seda kahjuks kõigilt vabaühendustelt nõuda, kui ühingul pole selleks ajalisi ja rahalisi ressursse. Tahaks jõuda koostööl põhineva ühiskonnani.
