EMSL käis Riigikogus: rääkisime rahast, vabast tahtest ja koostööst
24. september 2015
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Käisime kolmapäeval Riigikogus ning oleme nüüd uue koosseisu kodanikuühiskonna toetusrühmaga tuttavad. Märkisime teemad, kus parlamendiliikmetega ehk juba sellel sügisel koostööd teha. Lähemalt rääkisime vabaühenduste rahastamisest riigieelarvest, annetamise ja vabatahtliku tegevuse soodustamisest, avaliku sektori ja vabaühenduste koostööst avalike teenuste pakkumises ning vajadusest avatuma Riigikogu järele.
Rahastamise korrastamine on jätkuvalt keskseid teemasid avaliku võimu ja vabaühenduste suhtes. Põhjendasime, miks arvame, et vabaühenduste mõju ja elujõulisust kasvataks strateegiliste partneritega mitmeaastaste lepingute sõlmimine ja heale rahastamistavale mittevastava praktika lõpetamine hasartmängumaksu nõukogus ja riigieelarve III lugemisel. Eriti kuna annetamist toetav maksukeskkond on aastatega üha ebasoodsamaks muutunud. Viimase osas on valitsuse tegevusprogrammis küll punktid, mis lubavad õigusruumi parandamist soodustamaks eraraha kaasamist, eelkõige kultuuri ja sporti. Iseenesest väärt plaanid, tähtis aga, et lahendused töötataks välja vabaühendusi endid kaasates ning need soodustaksid eraraha toomist kodanikuühiskonda laiemalt kui vaid spordis ja kultuuris. Tulumaksuseaduses vajab lahendamist ka vabatahtlike lähetuse päevaraha maksustamise mure, mille kohta oleme samuti saatnud oma ettepanekud nii Rahandusministeeriumi kui parlamendikoridoridesse.
Vabaühenduste rollist teenuste pakkumisel oli samuti juttu. Kui haldusreform päriselt toimuma saab, ja loodetavasti ta saab, oleks nüüd kõige õigem aeg vaadata üle, kuidas avalikud teenused kohalike inimesteni jõuavad ning millist rolli nende pakkumises vabaühendused kannavad ja kanda võiksid. Uuringud näitavad, et kohalikel ühendustel on eri sihtrühmadega oluline side ja kohati parem ülevaade teenusevajadustest kui ametnikel. Paraku samal ajal kui vabaühendused on võimelised teenuste kättesaadavust parandama ja kvaliteeti tõstma, ei ole kohalikud omavalitsused koostöövõimalustest tihti teadlikudki. Seepärast näeme, et mõistlik on käimasoleva haldusreformi protsessiga siduda koostöö edendamise eesmärgid, sh teenuste delegeerimine, kogukonnateenuste arendamine, avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ääremaadel jm.
Lisaks tuletasime meelde ettepanekuid, mille saatsime mõni aeg tagasi Riigikogu juhatusele ühes avatud valitsemise partnerluse ümarlaua liikmega – komisjonide istungite salvestamine ning protokollides arutluskäigu kajastamine, samuti valitsusväliste partnerite kaasamine.
Riigikogu liikmetest osalesid kohtumisel Yoko Alender (REF), Monika Haukanõmm, Artur Talvik ja Külliki Kübarsepp (VE) ning Maire Aunaste (IRL). EMSList Maris Jõgeva, Maiu Uus ning Alari Rammo.
