artikkel

Mida me ära teinud oleme? EMSLi kvartaliaruanne huvikaitsest

laine
EMSL 27. juuli 2017
Foto: Alari Rammo
EMSLis võtavad suurema osa ajast tööd, mille tulemusi ei näe täna või homme me isegi, veel vähem teised. Anname kord kvartalis ülevaate, mille eest me eelkõige huvikaitse vallas seisame ja kuidas vahepeal läinud on. Suveks said valmis või jäid edasisi arenguid ootama järgmised tööd.

Kuidas vabakonda raha juurde tuua?

Töötasime läbi hulga välismaa praktikat annetamise soodustamisest ja muudest raha-allikatest ning saatsime mõtisklemiseks siseministeeriumile. 26. juunil arutas ideid vabaühenduste ja valitsuse ühiskomisjon, mille juht minister Anvelt lubas parimad suve järel valitsusele esitada. Kõik on nõus, et ressurssi on vabakonda juurde vaja, kuidas seda aga riigieelarvet võimalikult vähe mõjutades saada, on iseküsimus. Kaalumiseks jäid lauale maksuvabastus palgast annetamisel, maksutagastuse suunamine, dividendide maksusoodustused, ühiskondliku mõju osakud ning erinevad viisid toetuste võimendamiseks. Maksusoodustuste piirmäärade tõstmist ei tõmmatud ka veel nimekirjast maha.

Norra ja Euroopa Liidu abi

Mais allkirjastati Eesti ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra Kuningriigi vahel alla 68 miljonit eurot väärt välisabileping. Vabaühenduste Fondile saab sellest neli miljonit, lisaks on ühingutel võimalus osaleda teistegi programmide taotlusvoorudes. Ettevalmistamisel on näiteks kohaliku arengu ning vaesuse vähendamise programm, mis keskendub neljale teemale: riskinoored, töö- ja pereelu ühildamine, võitlus soopõhise vägivallaga, loomemajandus ning pärandikultuur, tervis. Erilise tähelepanu all on jätkuvalt rahvusvähemuste lõimimine. Faktileht ütleb, et Norra/EMP toetusi jagub ka kliimamuutuste ning keskkonnaga töötamiseks, paremateks töötingimusteks ning innovatsiooniks ettevõtluses. Taotlusvoorudeni jõutakse paraku alles uuel aastal.

Enne jaanipäeva võttis rahandusministeerium koos Euroopa Komisjoni ja partneritega kokku euroraha kasutamise vahetulemused, kinnitati seire– ja arutati eduaruannet. Kuigi 2016 Eestil kasutada olev abi vähenes, pole olulist plaanitust ära jäänud. Sisulised ettepanekud programmide parandamiseks on ka nüüd, mil elluviimine pooleli, teretulnud, seda eelkõige valdkonnakomisjonide kaudu, mille töö ja sisukusega on ministeeriumid rahul väites, et vabaühendused on olnud aktiivsed kaasa rääkijad. Vaata ka struktuurifondid.ee ja uuri toetatud projekte.

HMNi muutmine

Rahandusministeeriumi ettepaneku sisu seni hasartmängumaksu nõukogu kaudu eraldatavate toetuste osas on endine: kõik spordiraha EOKsse; 1% Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskusele ja 0,2% spordivõistluste manipulatsiooniga tegelemiseks; Punase Risti püsitoetus väheneks “vähemalt 1%” (seni 3.9%), mis looks vabaühendustele võrdsemad võimalused toetustele. Lisaks kaoks poliitiline nõukogu, toetuste otsustamine jääks ministeeriumidele või nende allasutustele. Kui kõik laabub, võtab Riigikogu eelnõu sügisel töösse ning menetleb kiiresti. Hoiame EMSLi poolt silma peal ministeeriumide uute rahastuskordade kujunemisel.

Vabatahtlike päevaraha

ongi augustist maksuvaba. Nii kuis neli aastat oleme küsinud.

Innovaatsiooni, innovatsiooni, innovatsiooni

Poolteist aastat koos käinud ja katseprojekte testinud sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm võttis kokku töö ja soovitused: vaja on horisontaalseid koolitusprogramme, tõsta tippjuhtide kompetentsi, innovatsiooniprogramme avalike teenuste korrastamiseks, rohkem mõju hindamist probleemidega tegelemise viisidele ning ettevõtlusmeetmete laiendamist sotsiaalsetele ettevõtetele.

Mõned asjad said töösse: peagi toimuvad koolitused “teenuste juhtidele”, Põhja-Eesti Regionaalhaigla viis läbi esimese sotsiaalse hanke, katsetamisel on innovatsioonitalgud teenuste arendamiseks (meeskonnas vormitakse probleemide lahendamise ideed töötavateks ja mugavalt kasutatavateks lahenduste prototüüpideks), kirjeldatud said sotsiaalsete ettevõtete tunnused; loodud sotsiaalse ettevõtte märgis, olemas on ülevaade Eesti sotsiaalse ettevõtluse sektorist ning näidistena kirjeldatud 14 sotsiaalse ettevõtte profiili ja tegevusmudelit. Teenusedisainihuvilistel on kasutada sisukas tööriistakast.

Töökäsi on vaja, sisseränne on vajalik

Eelmise aasta lõpus hakkas välistööjõu ümarlaua nime all koos käima hulk inimesi ja asutusi, kes tundsid muret töökäte vähenemise pärast Eestis. Tumedat tulevikku kuulutas ka inimarengu aruanne ehk meil pole väga muud valikut, kui mõistlikult sisserändega tegeleda. Laias laastus on tegevustel kaks eesmärki: et siia tööle tulekut toetaks seadused ning avalikkus. Vabaühendustel on omakorda oluline roll kaasata uussisserändajad kogukondlikesse tegevustesse. Juunis-juulis toimusid kommunikatsiooni teemalised töötoad (kokkuvõtted augustis) ning Arvamusfestrivali klubiõhtuna arutlesime, Kuidas luua Eesti suuremaks?. EMSList osaleb ümarlauas Alari.

Eesti kodanikuühiskonna teemaline kuulamine Riigikogus

Juba mullu hilissügisel Riigikogu suures saalis toimuma pidanud arutelu kodanikuühiskonnast riiklikult olulise küsimusena lükkus valitsuse vahetumise aegu teadmata ajaks edasi, kuid on nüüd 28. septembril põhiseaduskomisjoni ja selle uue esimehe Marko Pomerantsi kalendris kirjas. Loodetavasti jõuavad kodanikuühiskonna viimase aja põletavamad teemad lõpuks parlamendisaali.

Avatud valitsemise teemaline kolmas tegevuskava

Kolmanda kaheaastase tegevuskavani on Eestis jõudnud rahvusvaheline algatus Avatud valitsemise partnerlus (AVP). Aastateks 2016-18 kavandatud tegevuste valimisel ja järelvalvel on löönud kaasa ka EMSL ning alates suve algusest võtame suurema rolli paarikümmet mõjukat organisatsiooni koondava vabaühenduste ümarlaua töö vedamisel, et sellele värske ja mõjus nägu anda. Ise oleme tegevuskavas seotud vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse suurendamisega. Tore, et AVP pakub uuendusliku platvormi vabakonna ja valitsussektori koostööks, samas tunneme, et tugeva eestvedamise ja sisulise ambitsioonikuse senise vähesuse tõttu pole õnnestunud saavutada kaugeltki algatuse täit potentsiaali.

Valimiste valvurid kogunevad, sõna võtavad sügisel

2009. aastast oleme jälginud erakondadega kokku lepitud hea valimistava täitmist kandidaatide poolt. Ära peta, ära varasta ja ära kuritarvita avalikku võimu – lihtsad asjad nendes kohtades, kuhu seadus päris täpselt ei ulatu. Et sel korral saavad esmakordselt valida ka alaealised, oleme veetnud viimase kuu valimistava üle vaadates ning täiendusettepanekuid kogudes. Sel aastal teeme koostööd Eesti Noorteühenduste Liidu juures tegutsevate noorte valimisvalvuritega, kes saavad olema me silmadeks ning kõrvadeks üle Eesti. Suure pauguga alustavad valimiste valvurid 1. septembril, anna senikaua valimistava rikkumistest märku valimistava@heakodanik.ee.

Küsi kandidaatidelt kogukonna ja vabaühenduste kaasamise kohta

Panime koos katusorganisatsioonidega mõni aeg tagasi kirja seitse soovitust, kuidas valitsemist kohalikus omavalitsuses kaasavamaks suunata. Just nendest lähtudes plaanime sõnastada veelgi täpsemad selgitused sellest, millised probleemid, teemad ja küsimused vajavad enne otsustamist, et keda valitsema lubada, arutamist ning lahendamist. Kohalike inimeste osalusvõimalused ei tohiks suuremates omavalitsustes väheneda, ega kahaneda seltside võimekus pakkuda kogukonnas teenuseid või esindada kohalike inimeste huve. Kel midagi põnevat, millised tegevused on valimiste ajal vabaühendustel üle Eesti juba teoksil või plaanis, jagage palun maris@heakodanik.ee.

Kogukonnapraktikal lõppes neljas hooaeg

Loe õnnestumistest ja õppetundidest siit.

1. juulil sai Eestist EL Nõukogu eesistuja. Mis teil selleks puhuks plaanis?

Kirjuta  maris@heakodanik.ee ja paneme vabakonnale olulised sündmused ühte kohta kõigile vaatamiseks-meelespidamiseks üles.