artikkel

EMSLi võõrustatud kogukonnapraktikandid nakatusid hea kodaniku pisikuga

laine
25. jaanuar 2016
Foto:

Sügisel käis EMSLis praktikal kolm gümnasisti, kes osalevad Kogukonnapraktika programmis. Nende kogemused võiks lühidalt kokku võtta kokku nii: enne vabakonnaga kohtumist poleks elades ette kujutanud, et Eestis on nii ägedaid inimesi ja tegusid!

Viktoria Romanova, Anna Grund ja Jekaterina Fedotova Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumist osalesid praktikal EMSLis Kogukonnapraktika tiimis – noored käisid koos programmi vedajate Aljona ja Nikitaga Narvas kogukonnakonverentsil, millest praktikandid tegid videokokkuvõtte, lisaks tutvuti EMSLi tööga ning vabaühenduste ühiskontoriga Telliskivi loomelinnakus. Juba kontori külastamine ise jättis noortele mulje, mida kirjeldati elavalt ka esseedes: värvikas, sõbralik ja üldse mitte nagu tavaline kontor.

Jekaterina tunnistab tagantjärele oma essees: “Ausalt öeldes, alguses ma suhtusin kogukonnapraktikasse MTÜs ettevaatlikult. Kõik need terminid ja kirjeldused internetis ei anna ettekujutust praktikast üldse. Teadsin ainult, et on olemas erinevad MTÜd, mis tegelevad heade tegevustega ja ongi kõik.” Pärast seda, kui ta oli Narvas kogukonna omaalgatuse konverentsil vabakonna inimeste ja algatustega silmast silma kohtunud, oli ta silmaring palju avaram: “Alles konverentsil ma sain aru, kui palju head tehakse riigi jaoks. Konverentsil esinesid MTÜd kogu Eestist. Nad parandavad elutingimusi ning midagi ei palu vastu. Elan Tallinnas, aga ise ei teadnud, et meil on olemas näiteks “Lasnaidee” ja “Kassisaba”. Teiseks andis see sõit mulle võimaluse paremini mõista inimesi teistest Eesti osadest.”

Anna meenutab: “Meile pakuti Kogukonnapraktika jaoks palju variante alates lasteaiast lõpetades Toidupangaga ja “Noored Kooliga”, kuid mina otsustasin minna EMSLi – tundsin, et see organisatsioon näitab mulle kõike, mida ma sooviksin ise näha ja teada saada.”

Annagi on tänulik võimaluse eest sõita koos juhendajatega kogukonnapraktika raames Narva kogukonna omaalgatuse konverentsile. “See oli suurepärane võimalus kuulata inimeste mõtteid, ettepanekuid, soovitusi, lugusid ning jutte. Ausalt öeldes panid nende kõned mind mõtlema ja ma tegin iseenda jaoks suure järelduse: kui tahad muuta oma ühiskonda, siis kõik on sinu käes.” Ereda näitena jäi Annale meelde lasnaideelase Jekaterina Kljutšniki kõne sellest, kuidas ta sai aktivistiks. “Talle ei meeldinud see hall ja must linnaosa, kus ta elas, ta ei tundnud rõõmu ajal, kui ta bussis sõitis, ja ta otsustas lihtsalt võtta initsiatiivi ning organiseeris “Kotka kaupluse” peatuse trepi värvimise. Kujutage ette! Tal tekkis tahtmine ja ta saavutas tulemuse, mida ta soovis. See töötab!” kirjutab gümnaasiumitüdruk oma essees.

Pärast konverentsi toimunud töötoas kohtusid praktikandid  erineva vanuse, staatuse ja mõtlemisega inimestega, mis neile samuti muljet avaldas. “Eriti meeldis mulle, et meie osalejad olid eri vanuses ning täiesti erinevate arvamustega, mida oli vahva võrrelda,” tõdeb Anna.

“Oli huvitav kuulata, mida nemad  kogukonnapraktikast mõtlevad, pärast sain võrrelda nende inimeste mõtteid küsitluse vastustega oma klassis,” kirjutab Jekaterina, kes enne konverentsi uuris noorte arvamusi ja mõtteid programmi kohta. “Tuli välja, et minu klassikaaslased suhtuvad praktikasse pigem loiult kui tõsiselt. Kurb, aga see on tõsi. Tänapäeval on vähe noori, kes on aktiivsed ja osavõtlikud. Arvan aga, et kogukonnapraktika on suurepärane võimalus seda parandada ja kutsuda inimesi veetma aega huvitavalt ning kasuga. See on asendamatu kogemus ja positiivsed emotsioonid! Oleme võimelised muutma ühiskonda paremaks, aga ainult kõik koos!”

Üks praktikantide ülesannetest oli teha Narvas toimunust videokokkuvõte. Anna kirjutab, et just tänu sellele avastas ta, et tunneb videomontaaži vastu suurt huvi, ning on tulemuse üle uhke, kuna saab nüüd kogukonnapraktika kokkuvõtmise ajal näidata osa konverentsist ka oma klassikaaslastele, et ka neil tekiks huvi ning neist võiks tulevikus saada aktivistid.

Videkokkuvõtet näeb siin: