Europa Nostra avaldas Patarei merekindluse päästmise plaani
12. detsember 2016
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Eesti Muinsuskaitse Selts vahendab Europa Nostra raportit, milles Euroopa eksperdid esitavad võimaliku tegevuskava Patarei merekindluse päästmiseks.
“Patarei merekindlus on erakordne mälestis, mida peab säilitama Tallinna linna üldise arengu lahutamatu osana,“ rõhutas raporti koostaja Peter Bond, Euroopa Investeerimispanga Instituudi konsultant. 1840. aastal ehitatud Patarei on Eesti suurim terviklikuna säilinud klassitsistlikus stiilis hoone, mis oma silmapaistva arhitektuuriga on kogu Läänemere piirkonnas üks võimsamaid siiani terviklikult säilinud kaitserajatisi. Patarei kajastab nii ajalooliselt kui kultuuriliselt Eesti 19. ja 20. sajandi ajalugu ning on mälestusmärk kümnetele tuhandetele poliitvangidele, keda Patarei vanglas nõukogude ja natsi okupatsioonide ajal kinni peeti.
Vaatamata oma harukordsele ajaloolisele ja muinsuskaitselisele väärtusele on see mälestis erakordselt halvas seisukorras, kuna mälestist ei ole pikkade aastate jooksul korralikult hooldatud ning selle omanik, Eesti riik on selle säilitamiseks ebapiisavalt investeerinud. Patarei taastamise ja uuesti kasutusel võtu maksumuseks on hinnatud 100 miljonit eurot, mida tuleks investeerida mitme aasta jooksul.
“Me ei toeta kava müüa kogu kompleks eraarendajatele, nagu soovitab Riigi Kinnisvara AS. Väga vähe on üksikasjalikku teavet, eriti restaureerimiskulude kohta, mistõttu müük võib kaasa tuua ettearvamatuid riske. Kogu arenduse rahaline mõttekus erainvestori jaoks on väga kahtlane ilma suure omakapitali või toetuse süstita. Selle tingivad suured kulud ning madal tulupotentsiaal kultuuripärandi taastamisel, mis kaaluvad üles uute kasumlike multifunktsionaalsete ehitiste arendamise. Meid paneb muretsema, et mälestise restaureerimine võib jääda uute hoonete ehitamise varju, seda ei hakata õigeaegselt tegema või jäetakse hoopis tegemata. Patarei mõne osa müümisele erainvestorile ei olda vastu, kuid see peab toimuma riigi või selle esindaja range järelevalve all,“ leitakse raportis.
Kui riik siiski soovib edasi minna Riigi Kinnisvara AS ettepanekul Patarei müügiga, siis soovitavad Euroopa eksperdid järgida alltoodud soovitusi:
- Koostada ettevalmistav finantsanalüüs, selgitamaks, kas on olemas usaldusväärne ärimudel, mis võiks võimalikele investoritele huvi pakkuda. Edaspidised otsused peaksid tuginema sellel uuringul.
- Teha hädavajalikud parandustööd katuse kõige nõrgemates kohtades.
- Tagada, et igasugune leping igal juhul sätestaks muinsuskaitsealuse fordi restaureerimise kindlate ja selgete kriteeriumide järgi ning järgides ranget ajakava.
- Korraldada eel-valik pakkujatele, mis võimaldab kontrollida pakkuja tausta ja kvaliteeti ning eeskätt mõõta pakkuja huvi tõsiseltvõetavust enne pakkumise väljakuulutamist.
- Moodustada juhtrühm, kelle nõu kasutada edaspidiste tegevuste ja arengute planeerimisel. Juhtrühma liikmeteks peaksid olema mitte üksnes RKAS töötajad, vaid ka teised potentsiaalsed koostööpartnerid nagu näiteks Tallinna Linnavalitsus, Eesti Muinsuskaitse Selts, SA Kalaranna Patarei ning teised kodanikuühendused, samuti kohaliku kogukonna esindajad.
- Esimesel võimalusel läbi viia fordi täielik tehniline hindamine. See ei peaks hõlmama mitte üksnes olemasoleva olukorra hindamist, vaid pakkuma välja võimalusi ennistamiseks, k.a. maksumuse esmast hinnangut. Restaureerimistööde meetodite ja tehnikate selgitamiseks tuleks teha proovianalüüse.
- Moodustada kogenud professionaalidest töörühm kogu protsessi juhtimiseks ning RKASi meeskonna teadmiste täiendamiseks mõnedes aspektides.
Kui aga valitakse alternatiivne lahendus, mida soovitab Euroopa ekspertide raport, tuleks lisaks ülanimetatud soovitustele ellu viia ka alltoodud tegevused:
- Läbi viia detailsed uuringud potentsiaalsete kasutajate osas, eeskätt muuseumide (Eesti Sõjamuuseum), hotellide, restoranide, kontorite, töö- ja õpikodade ning eluruumide osas nende huvi, võimekuse ja täpsete vajaduste hindamiseks.
- Nende uute teadmiste põhjal koostada finantsanalüüs, et selgitada reaalsed vajadused ning võimalused ja seejärel hakata optimeerima rahastust, k.a. rahastusvõimaluste ning fondide otsimine.
- Ette valmistada põhjalik arengustrateegia koostöös kodanikuühenduste ja teiste partneritega ning seejärel minna edasi plaanitud tegevustega.
Rahastust tuleks otsida mitmest allikast. „Erinevatest allikatest pärit rahastus oleks tõenäoliselt kõige sobivam, ideaalis koos märkimisväärse toetusega Euroopa Liidust, mida toetaks ka Euroopa Investeerimispanga või mõne muu finantsinstitutsiooni laen ning täiendaks erasektori panus, teatud osa jääks kanda ka Eesti valitsusel,“ märgitakse raportis.
7 enim ohus oleva mälestise 2016 programmi arvatud teiste paikade kohta avaldavad Europa Nostra ja Euroopa Investeerimispanga Instituut tehnilised ja finantsraportid järgmise aasta alguses. Nendeks on arheoloogiamälestised Ererouyk ja Ani Pemza küla Armeenias, Helsingi Malmi lennujaam Soomes, Colbert`i pöördsild Dieppes Prantsusmaal ja Chiose Kampos Kreekas. Eksperdid kohtuvad Hispaanias Extremaduras asuva Padua Püha Antoniuse kloostri ning Türgi iidse Hasankeyfi linna ja selle ümbruse hindamiseks lähikuudel.
Raporti on koostanud Euroopa Investeerimispanga Instituudi nõunik Peter Bond, Europa Nostra ase-president Piet Jaspaert ning tunnustatud restaureerimisarhitekt Patrizia Valle. Raport põhineb Euroopa ekspertide missioonil Tallinna, kus lisaks Patarei külastustele kohtusid nad riigihalduse minister Arto Aasa, kultuuriminister Indrek Saare, Tallinna ase-linnapea Taavi Aasa, mitmete kodanikuühenduste ja Patarei olukorra ning arengutega kursis olevate Eesti ekspertidega.
Patarei arvati Euroopa seitse enim ohus oleva mälestiste hulka Eesti Muinsuskaitse Seltsi taotluse põhjal. Euroopa ekperdid tunnustavad Eesti riigi jõupingutusi selle harukordse mälestise päästmiseks, mida on tehtud Riigi Kinnisvara AS kaudu. Siiski ei toeta sõltumatud eksperdid RKAS ettepanekut kogu kompleksi müümiseks erainvestorile, vaid soovitavad säilitada riigil üldine kontroll Patarei üle ning viia läbi täiendavaid uuringuid.
Raport ja pressiteade on kättesaadav ka Eesti Muinsuskaitse Seltsi kodulehel www.muinsuskaitse.ee ning Europa Nostra kodulehel ja sotsiaalmeedia kanalites:
www.linkedin.com/company/5339683
Lisainfo:
Helle Solnask
aseesimees
Eesti Muinsuskaitse Selts
5349 4304
