artikkel

Hea Kodaniku kevadnumber räägib kestlikust arengust

laine
5. märts 2018
Foto: Karl-Kristjan Nigesen
Eesti Vabariigil täitus 100. sünnipäev. Kuidas aga kesta ka järgmise aastasaja jooksul? Hea Kodaniku kevadnumbris võtsime ette ÜRO poolt seatud kestliku arengu eesmärgid ja uurisime, kas ja mis neist kasu on, kuidas nende täitmisega edeneb ning mis seis eri valdkondades Eestis avaneb. Kaanekunst pärineb äsja Veneetsia biennaalil säranud Katja Novitskovalt.

Hea Kodaniku esmane mure peaks olema looduslik elukeskkond, manitseb Kaupo Vipp.

Miks pole me valmis kaks, kolm või tosin sammu ette mõtlema, küsib Andrei Liimets.

Sigrid Solnik juhatab sisse ajakirja keskse teema ning räägib, kellele on mõeldud ja milleks on vaja ÜRO sõnastatud kesliku arengu eesmärke.

Kui kestlikult me läheb? Küsisime 17 suure eesmärgi kohta ekspertidelt vabakonnast ja mujalt.
Number 1: vaesusest kirjutab Kärt Mere.
Number 2: toidujulgeolekust ja põllumajandusest mõtiskleb Roomet Sõrmus.
Number 3: tervishoiust räägib Le Vallikivi.
Number 4: hariduse osas jagab mõtteid Kristi Klaasmägi.
Number 5: soolisest võrdõiguslikkusest kirjutab Kadi Viik.
Number 6: ligipääsust puhtale veele kirjutab Riina Kuusik-Rajasaar.
Number 7: energeetika tulevikku vaatleb Rene Tammist.
Number 8: majanduskasvu rihib Peep Peterson.
Number 9: tööstuse ja innovatsiooni osas annab näpunäiteid Andres Kask.
Number 10: Ebavõrdsust vähendama julgustab Kari Käsper.
Number 11: Tuleviku linnadest mõtiskleb Kadri Koppel.
Number 12: Vastutustundlikku tarbimist nõuab Kristina Mänd.
Number 13: Kliimamuutustega võitlemist kirjeldab Siim Vahtrus.
Number 14 ja 15: Ookeanite ja metsade hoidmisest kirjutab Aleksei Lotman.
Number 16: Rahust ja õiglusest unistab Aive Pevkur.
Number 17: Üleilmsele koostööle loodab Sigrid Solnik.

Aga on neist eesmärkidest üldse tolku? Kriitilisi küsimusi esitab Kadri Sikk.

Mida meil põhjanaabritelt õiglase kaubanduse osas õppida, jagab Mari Roonemaaga Fair Trade Finlandi juht Janne Sivonen.

Aga mida siin Soome lahe lõunakaldal pihta hakata? Töökoha roheliseks muutmise püüdeid jagab Alari Rammo.

Vabaühenduste liidu uus juhataja Kai Klandorf räägib Andrei Liimetsale, miks valju häälega kurja kuulutamise asemel tuleks rohkem kuulata ja lahendustele mõelda.

Mis neil käsil, muljetab Arengukoostöö Ümarlaud.

Vaata kogu ajakirja siit.