artikkel

Kas kasvab või kõdub? Kogukondlik linnaaiandus Tartus

laine
Avo Rosenvald 8. veebruar 2020
Foto: erakogu

Hea Kodaniku talvenumbris küsisime vabaühendustelt ja aktiivsetelt kodanikelt üle Eesti, kas on elu väljaspool Tallinna. Linna ühisaia loomise kogemusi jagas Tartu Maheaia eestvedaja Avo Rosenvald.

MTÜ Tartu Maheaed loodi 2011. aastal. 22-st alustajast on saanud 180-liikmeline linnaaianduse kogukond, kes lisaks endale maheköögivilja kasvatamisele toimetab ka kogukonnaaiaga. 

Mööduval aastal tegime suure arenguhüppe. Kui seni olime talitanud ajutistel aiamaadel, siis nüüd saime linnalt 3,6 hektarit püsiaiamaad Ihaste põigu ääres. Leping on praegu küll kümneks aastaks, kuid eeldame selle õigeaegset pikendamist, sest see maa on üldplaneeringuga määratud alatiseks püsiaiandusmaaks. Mõne kuuga suutsime pool sellest maast muuta köögiviljaaiaks: raiusime võsa, ehitajalt saadud mulla puhastasime prügist ja kividest, ehitasime tööriistakuuri, rajasime 700 meetri pikkuse piirdeaia, puhastasime kilomeetri jagu kraave, istutasime kuuseheki aia põhjaküljele ja nii edasi.

Lisaks senisele köögiviljakasvatusele on nüüd igal aednikul võimalus istutada endale viljapuu või marjapõõsad 36 m2 maatükile, kus kasvab praeguseks umbes 40 viljapuukest ja hulk marjapõõsaid. Oluline tegevus oli kevadel kuue tunni läbiviimine 150-le põhikooli õpilasele. Lapsed istutasid õunapuid, külvasid porgandeid ja herneid. Kõige keerulisem oli porgandikülvil õige tiheduse saavutamine. Tahame järgmisel aastal asja jätkata nii, et kaasame lapsi ka suvel ja sügisel.

Kogukonnategevuse põhivormiks on ühispeenrad. Harime neid üheskoos ja realiseerime saagi kolmel viisil: jagame talgulistele, müüme ja annetame abivajajatele. Tänavu oli edukas kõrvitsakasvatus: saime üle tonni kõrvitsaid, seejuures täiesti ilma kastmata. Neid jätkus nii inimestele kui ka elevantidele. Loeme oma kogukonnategevuseks ka seda, et valmistame intensiivselt ette maad uutele liitujatele – tegutsevad aednikud teevad palju vabatahtlikku tööd uute liitujate huvides.

Üks meie eripära ongi see, et oleme põhiliselt isemajandavad. Linnale maksame uue maa eest renti 800 eurot aastas, millele kulub lõviosa liikmemaksudest. Teine, poole hektari suurune ajutine Lehe tänava aed on tasuta. Linn toetas meid väikese taskuparkla rajamisega ja aitab loodetavasti ka ülejäänud maa harimisel 2000 euroga, kuid see on esialgu kõik. Jaamamõisa linnaosas asuva aiamaa tarbeks, kuhu asuvad ümber endiste “datšade” omanikud, on linn kulutanud kümneid tuhandeid eurosid, mis on temast muidugi väga tore. Tartu maheaial tuleb hakkama saada omal jõul ja see on meid tegelikult karastanud. Meie sõltumatus toetustest muudab meid jätkusuutlikumaks.

Kui rääkida vabaühenduste üldistest probleemidest, siis nii meil kui ka kogu Tartus on puudus vabaühenduste eestvedajatest. Väga tüüpiline on olukord, et aktiivsed vabakondlased löövad intensiivselt kaasa mitmes ühenduses ja võivad nii läbi põleda. Oluline on leida üles potentsiaalsed uued juhid ja kaastöölised. Meil endal on sellega tänavu kogemus olemas, kui inimene sai kõigepealt teiste tungival soovil juhatuse liikmeks, kuid kujunes Maheaia kõige aktiivsemaks liikmeks ja paljude ettevõtmiste eestvedajaks. 

Teine probleem on suhtlemine omavalitsusega. Tartu linnas küll asjad paranevad, kuid aeg-ajalt juhtub, et vabaühenduse arvates linnaga saavutatud hea kokkulepe võib ootamatult muutuda ja asjaga tuleb otsast alustada. Olgu siin näide Ülikooli tänava jalgrattaliiklusest: aastatepikkusest ettevalmistusest hoolimata on pärast kallist ja muidu head rekonstrueerimist rattasõit sel tänaval lausa keeruline.

Julgustame ennast ja teisi vabakondlasi üles leidma ja kasutama kõigi oma liikmete potentsiaali, et muutuda võimalikult sõltumatuks.

Ilmus Hea Kodaniku talvenumbris.

Hea Kodaniku artiklid valmivad vabatahtlikkuse alusel, kuid tellimise, toimetamise ja ajakirjakaante vahele seadmisega kaasnevad paratamatud kulud. Kui sulle meeldivad Hea Kodaniku artiklid ning tahad toetada nende ilmumist ka edaspidi, toeta meid siin: https://heakodanik.ee/toeta.