Kas oled valmis digitaalse kodanikuühiskonna võimalusteks?

Margo Loor 30. november 2016

Foto: World waste map / Let's Do It! World

Kui võrdleme aastatetaguseid ennustusi, mida targad inimesed on konkreetseid trende arvestades teinud, on selge: trendid ei valeta. Millised on tänase kodanikuühiskonna trendid, millega tuleb arvestada, kui soovime, et meie ühendused on ka 2041. aastal olemas ja mõjusad?

Sarnasele küsimusele, kuigi lühemas ajalises vaates, otsis ajakirjas Stanford Social Innovation Review ilmunud essees “The Future of Nonprofits” vastust Heidelbergi Ülikooli sotsioloogiaprofessor Helmut K. Anheier. Ta tõi välja neli suundumust ja pakkus nende pinnalt tulevikustsenaariumi. Professor Anheieri käsitluses on olulisimad juba nähtavad vabaühenduste trendid järgmised.

Kasvav sotsiaalne ettevõtlus ja teenuste delegeerimine, kus mündi vastasküljeks on ka kasvav konkurents jt turumajanduslikud nähtused ühenduste hulgas. Eestis veab seda arengut eest Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik.
Vabaühenduste võtmeroll mitmekesistuvates ühiskondades sidususe loomisel ning sellega rahu ja heaolu tagamisel. Võime mõelda näiteks liikumisele Sõbralik Eesti.
Tavapäraste järelevalvemehhanismide puudulikkus ning vabaühenduste olulisuse kasv läbipaistvuse tagajate, eestkõnelejate ja kaasamise korraldajatena. Koduse näitena valimiste valvurid või meieraha.ee.
Ühenduste kasvav osa sotsiaalsetele probleemidele innovaatiliste lahenduste väljatöötajatena, mida toetab riskifilantroopia, ning valitsuste roll toimivate lahenduste eskaleerijana. Eestis saab siin näiteks tuua Heateo SA sotsiaalse mõju osakud.

Omalt poolt tahan nendele trendidele lisada ainult ühe, olles kõigi eelnevatega igati päri. Nimelt: tehnoloogia kasvava kiirusega areng.

Kõik, mida saab muuta digitaalseks, muudetakse digitaalseks

Paljud on seda lauset kuulnud, palju vähemad mõelnud, mida tähendab see praktiliselt temale ja vabaühendusele, millega ta seotud on. Üht-teist, näiteks kirjavahetus, raha, meedia ja muusika, on viimase 15 aasta jooksul muutunud digitaalseks. Järjest vähemad kleebivad marke, maksavad paberrahaga, loevad paberlehti või kuulavad muusikat plaadilt. Kuid see on pinnavirvendus võrreldes muutustega, mida ühiskonna digiteerumine endaga järgmise 25 aasta jooksul kaasa toob, muu hulgas ka kodanikuks olemise ja kodanikuühiskonna perspektiivist.

Eesti on digiühiskonna arengus paljuski esirinnas ja pealtnäha laieneb see ka kodanikuks olemisele. Saame ID-kaardiga kasvõi metsast valimistel osaleda, rahvaalgatus.ee kaudu Riigikogule seadusloome ettepanekuid teha, mõnes linnas kaasava eelarve raames avaliku raha kasutust otse suunata ja Hooandjas kodanikuühiskonna algatustele kaasa aidata.

Lähemalt vaadates paistab siiski, et initsiatiiv e-valimiste ja e-residentide puhul oli riigipoolne; et rahvaalgatus. ee on veel üsna alakasutatud, osale.ee ei tööta üldse ning avaandmetega teeme esimesi vaevalisi samme; et kaasavat eelarvet praktiseerivad vaid mõned suuremad ja edumeelsemad omavalitsused; et Hooandja on kahtlemata äge, aga maailma mastaabis mitte midagi innovaatilist ning et viimane tõeliselt cool tehnoloogiline lahendus ühenduste poolt oli Teeme Ära prügikaardistus. Eesti ühenduste tehnoloogiline arengutase erinevalt meie startup’idest maailmas just laineid ei löö.

Olukorra muutmiseks peaks juhtuma kaks asja. Esiteks peaks rohkem noori, tehnoloogiaga koos üles kasvanud koodivõlureid startup’i tegemise asemel suunama oma leidlikkuse ja energia sotsiaalsesse ettevõtlusesse või vabaühendustesse. Meil on oma väike ja tänuväärne kogukond heakodanik-häkkereid olemas, aga suurema muutuse loomiseks neist kindlasti ei piisa.

Teiseks peaks kõik ühendused oma tulevikku planeerides mõtlema, kuidas tehnoloogia areng võimaldab neil innovaatilisemalt ja efektiivsemalt oma mõju saavutada. Küsimus on niisiis juhtide teadlikkuses ja tähelepanu fookuses.

Mõned tehnoloogilise arengu aspektid, mida iga ühendus oma järgmisest 25 aastast mõeldes võiks arvestada:

Suurandmed, masinõppimine ja tehisintellekt. Nendele toetudes lahendatakse näiteks probleeme meditsiinis ning liigutatakse raha maailma finantsturgudel. Pole ühtegi põhjust, miks ei peaks neid tööriistu rakendama ka kodutuse kaotamise või poole vähem joomise vankri ette.
E-residendid. Eesti oli esimene riik maailmas, kes pakkus välja e-residentsuse võimaluse, seda esialgu majanduslikel kaalutlustel. Nüüd on vabaühenduste teha see, kas oskame e-residendid muuta e-kodanikeks ning sellega tõeliselt Eesti maailmas kaardile panna.
Autonoomne tehnoloogia, näiteks isejuhtivad autod. Rainer Nõlvak pakkus pool aastat tagasi välja, et maapiirkondade ühistranspordi saaks tulevikus edukalt asendada isejuhtivate elektriautodega, mis tuleks kokkuvõttes parem ja odavam. Miks ei võiks analoogse lahenduse poole vaadata erivajadustega inimeste või eakate transpordiprobleemidega tegelevad ühendused?
Raha. Rahastamises on juba asjad muutunud. Muutus algas Hooandja loomisega ning ehk on ka Transferwise aidanud mõnel ühendusel kulusid kokku hoida. Lähiajal muutub aga ka raha ise. Kas ja kuidas saab krüptoraha tulek aidata senisest paremini koguda annetusi või lahendada ühiskondlikke probleeme?
Liit- või virtuaalreaalsus. Lihtne jääpange väljakutse Youtube’is tõi 2014. aastal lihasehaigete seltsile mõne päevaga mitukümmend tuhat eurot annetusi. Kui palju mõjusamaid lahendusi nii annetuste kogumiseks, teadlikkuse tõstmiseks kui ka probleemide lahendamiseks oleks võimalik luua liit- või virtuaalreaalsuse abil?
E-demokraatia. E-riigist rääkides mõtleme eelkõige e-teenustele. Kui guugeldada “e-citizen”, on enamik vasteid samuti avalike e-teenuste kohta. Kuid on palju märke, et ühiskonnas, kus kõik inimesed on kogu aeg online, muutuvad teistsuguseks nii demokraatia, riigikorraldus kui võibolla ka riigi kui sellise olemus. Citizenos.com on Eestis üks varajane linnuke sellel oksal.

Loetelu pole ammendav, kuid neid trende läbi mõeldes võib saavutada nii mõndagi olulist. Õpetliku näitena võib mõelda sellele, kuidas viimase kahe aastaga on tehnoloogia areng tundmatuseni muutnud taksondust Eestis. Senistel taksofirmadel oleks kindlasti olnud võimalik tehnoloogia pealekasv oma kasuks pöörata, kuid kuna nad seda ei teinud, tulid efektiivsemate tegevusmudelitega ettevõtted peale ja võtsid turu ära. Üks kahest ettevõttest ei olnud seejuures üldse mitte Eesti oma, tehnoloogia eriti riigipiire ei tunnista.

Tehnoloogiast põhjustatud muutuste tempo kasvab. Meil on praegu Euroopa parim organiseerunud kodanikuühiskond ja üks kõige digitaalsemaid ühiskondi tervikuna. Meil on väikese riigina võimalik katsetada põnevaid ja sotsiaalselt innovaatilisi lahendusi nii ühiskonna kaasaval juhtimisel kui ka sotsiaalsete väljakutsete lahendamisel. Facebooki arendajate delegatsioon, kes paar kuud tagasi poolsalaja käis Eestis Rahvakogust väljakasvanud e-demokraatia lahendustega tutvumas, tunnistas, et nad on meie peale kadedad. Oleme suutnud ID-kaardi ja kollektiivsete märgukirjade seaduse kombinatsioonis muuta kiiresti reaalsuseks selle, millest nad ainult unistavad: anda inimestele võimalus interneti kaudu ühiselt seadusloome ettepanekuid välja töötada ja Riigikogule esitada. See tore näide on kahjuks hetkel pigem erand kui reegel.

Kui tahame, et Eesti vabaühendused oleks samamoodi maailmas teerajajaks ja suunanäitajaks, nagu on olnud meie e-valitsus ja tehnoloogiaettevõtted, peab muutus algama igast vabaühendusest ja igast ühenduse juhist.

Kas oled valmis digitaalse kodanikuühiskonna võimalusteks?

Viimased artiklid:

Viimased uudised:

Kui võrdleme aastatetaguseid ennustusi, mida targad inimesed on konkreetseid trende arvestades teinud, on selge: trendid ei valeta. Millised on tänase kodanikuühiskonna trendid, millega tuleb arvestada, kui soovime, et meie ühendused on ka 2041. aastal olemas ja mõjusad?

Kõik, mida saab muuta digitaalseks, muudetakse digitaalseks

Kodanikuruum

Vabaühenduste Liit