artikkel

Katrin Pärgmäe: Miks peaksin mina maailmast hoolima?

laine
Foto:

Arengukoostöö Ümarlaua kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe kirjutas hiljuti DD Akadeemia portaali Arengukoostöö Ümarlaua tegemistest, MTÜ-de mõjust maailmale, arengukoostöö aastast ja sellest, miks igaüks meist võiks leida põhjuse, miks maailmast hoolida.

Enne Arengukoostöö Ümarlauas tööle asumist olin suure organisatsiooni kommunikatsiooniosakonna juhataja. Päris mitmed küsisid, et miks ma valisin väikese mittetulundusühingu selle asemel, et mõnda veel suuremasse asutusse tööle kandideerida. Minu jaoks oli see valik lihtne ja loogiline – tuleb teha seda, mis paneb silma särama. Isiklikus elus olen need teemad juba läbi mõelnud – püüan tekitada vähem prügi, osta vähem nänni ja toetan vastutustundlikke ettevõtteid.

Oleme harjunud mittetulundusühingutest mõtlema kui väikestest ja enamjaolt peost suhu elavatest klubidest, mida veavad säravate silmadega kasse päästvad vabatahtlikud. Kuigi ka see on tõsi, on vabakonnal hoopis teine külg – maailma muutmises mängivad mittetulundusühingud erakordselt suurt rolli.

Kas olete näiteks kuulnud organisatsioonist nimega BRAC? Ilmselt mitte. Ometi on Bangladesh Rural Advancement Committee üks maailma suurimaid MTÜsid, kelle pisilaenude portfell on 4,6 miljardit dollarit. See on rohkem kui nii mõnegi riigi aastane eelarve. Lisaks vabatahtlike armeele on BRACis ametlikult tööl 110 000 töötajat, mida on rohkem kui Tartus elanikke. Koos vabatahtlikega aidatakse Bangladeshis lahendada ligi 800 000 inimese tervisemuresid ning pakutakse kooliharidust 1,5 miljonile lapsele.

Kui Eesti MTÜdest rääkida, siis loomulikult ei küündi meie eelarved miljonitesse. Meie eesmärgid on aga sama ambitsioonikad – muuta maailm paremaks paigaks. Arengukoostöö Ümarlaua (AKÜ) kontoris on kolm töökohta, kuid me esindame 30 Eesti arengukoostööga tegelevat MTÜd, kes töötavad iga päev selleks, et vähendada maailmas vaesust ning aidata abivajajaid. Näiteks saadame igal aastal arenguriikidesse GLEN vabatahtlikud, kes naastes jagavad enda kogemusi fotonäituste, loengute ja artiklite vahendusel. MTÜ Mondo kaudu saab sõbrale teha eetilise kingituse, toetades naiste kanakasvatust Keenias või kinkides triikimisraua Shianda küla naistele. Eesti Pagulasabi on aidanud Ukraina inimesi külma talve saabudes, samas kui Garage48 aitab ka arenguriikide IT-valdkonda.

Miks peaksin mina maailmast hoolima?

Sageli küsivad skeptilisemad inimesed, miks just mina peaksin hoolima sellest, mis toimub teisel pool maakera? Meie riided tulevad Bangladeshist, Türgist, Usbekistanist ja Indiast. Kohv saabub Mehhikost või Etioopiast. Nutitelefonide tooraine Kongo kaevandustest. Apelsinid Argentiinast, viinamarjad Lõuna-Aafrika Vabariigist ja banaanid Boliiviast. Suhkur Malawist ja Sambiast. Seda loetelu võiks lõputult jätkata. Asja tuum on lõpuks selge – selleks ajaks, kui oleme oma hommikusöögi lõpetanud, oleme juba sõltunud poolest maailmast. Seega oleks lühinägelik silmad sulgeda ja teeselda, et see ei ole meie asi, kuidas arenguriikide inimestel läheb või kuidas need asjad toodetakse.

Järgmiseks tekib muidugi küsimus, et kuidas siis aidata, et sellest ka päriselt kasu oleks? Siin tulebki mängu arengukoostöö, mille olemus on väga lihtne – aidata vähendada vaesust ja nälga, parandada tervist ja elujärge. Oluline on aga see, et abivajajatele tuleb anda kala asemel õng. Nii aitab näiteks Mondo Tarkuse fond käia kümnetel Aafrika lastel koolis, haritud inimestel on aga hiljem palju suurem võimalus endale ise elatist teenida. Samuti on olulised rajatised – kaev keset küla säästab naisi tundidepikkusest käigust allikale, säästetud aega saab aga kasutada põllu harimiseks või näputöö tegemiseks.

Sinu otsusel on jõud!

2015. aasta on muusika-aasta, mulla-aasta ja ka Euroopa arengukoostöö aasta. Tänu sellele saab Arengukoostöö Ümarlaud Euroopa Komisjoni ja Välisministeeriumi toel rääkida teemast, mis seob iga eestimaalast arenguriikidega – tarbimisest. Iga kord, kui ostame toitu või tarbeesemeid, toetame kellegi ettevõtlust. See on igaühe otsus, kas ta ostab vastutustundlikult toodetud asju või otsustab hoopis toetada lapstööjõu kasutamist. Tarbijate jõud suudab mõjutada ka suurimaid korporatsioone suunda muutma. Näiteks on riidetootja H&M pärast kriitikatulva alla sattumist tõstnud tootjatele makstavaid palku ning tegeleb riiete taaskasutamisega. Vaevalt oleksid nad ise soovinud seda teha, kui tarbijad ei oleks probleemile tähelepanu juhtinud.

Kui otsustad enda tuleviku siduda ettevõtlusega, ei saa Sinagi globaalsetest teemadest mööda vaadata. Just ettevõtjad otsustavad, kas toota kodumaal või arenguriigis. Kui tootmine on kaugel, kas osta enda kaupu hämarate allhankijate kaudu või tunda tootjate elu ja töötingimuste vastu siirast huvi? Kas Sinu toodetes kasutatud materjalid on saadud ausal teel ning mida teeb tehas keskkonnareostuse vähendamiseks?Arvestades, et tarbijatel on valida sadade suhteliselt sarnaste kaupade vahel, siis usun, et säästlikkus ja vastutustundlik ettevõtlus muutuvad tulevikus järjest olulisemateks valikukriteeriumiteks.

Väikeste sammude suur mõju

Ükskõik, kas plaanid hakata ettevõtjaks või mittetulundusühingus maailma muuta, oleme kõik Maa elanikud ja saame enda igapäevaste otsustega mõjutada seda, kuidas planeedil edaspidi läheb. Juba praegu tarbib lääne ühiskond rohkem kui planeet meile anda jaksab. Kõik meie hüved tulevad vaesemate riikide elanike või meie laste tuleviku arvelt, kes peavad tegelema keskkonnareostuse ja kliimamuutuste tagajärgedega. Ma tõesti usun, et tarbimispidu peab ühel hetkel otsa saama. See on meie endi otsustada, kas suudame õigel ajal piiri pidada ja peo õigel ajal lõpetada või tarbime üle ning veedame tulevikus aastaid tarbimispohmaka tagajärgedega tegeledes.

Kui tahad testida enda keskkonnasõbralikkust, liitu väljakutsega “Harjumusest tugevam”. Kutsume inimesi nädala jooksul proovima lihtsaid asju – loobuma pudeliveest, topsijookidest ja kilekottidest, ühel päeval mitte autot kasutama ja liha sööma. Väljakutse üheksa ülesande ja põhjendustega saab tutvuda siin. Tagasisidet selle kohta, kuidas nädal läks, ootame Facebooki sündmuse lehel.

Artikkel DD akadeemia juhtimisportaalis.