Kärajad: katuseraha kadugu üldse, hasartmängumaks mingu ministeeriumitele
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Vabaühenduste rahastamise Kärajatel debatis osalenud poliitikud Andres Anvelt ja Jürgen Ligi olid seda meelt, et katuseraha skeem tuleb kaotada; hasartmängumaksu parim saatus on aga ministeeriumide eelarvete vahel ära jagamine.
Sadakond kodanikuaktivisti ja mõned poliitikud kärasid eile kodanikuühenduste riikliku rahastamise ümber ja leidsid koos poliitikutega, et riiklik rahastamine peab olema läbipaistev, tõhus ja läbimõeldult eesmärgistatud.
Kärajad nimetasid Riigikogu II ja III lugemise vahel fraktsioonides jagatavat nn katuseraha korruptiivseks, kuna otsused ei ole läbipaistvad ja riigikogulased kasutavad seda oma piirkonna valijatele meeldimiseks. “Korruptsioon on lai mõiste. On kuritegelik korruptsioon ja eetiline korruptsioon,” nentis siinkohal Anvelt. Ligi aga tõdes: “Vabaühenduste rahastamine on palju räpasem kui riigi enda rahastamine. Riik teeb katuserahadega küll ka vigade parandust, leitakse raha asjadele, mis on jäänud tegemata, aga on ka päris palju häälte ostmist ja sõpradel on sellele rahale kergem ligipääs.”
Kui Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles meenutas, et nn katuseraha süsteem loodi omal ajal mõjutuvahendiks, et valitsuse kokku pandud eelarve läheks parlamendis libedamalt läbi, tunnistas Jürgen Ligi: “See on katuseraha ainus tõeliselt arusaadav printsiip: sellega hoitakse ära Riigikogu sigadused eelarve menetlemisel.”
Hasartmängumaksunõukogu juures on Jürgen Ligi sõnutsi põhimõtteliselt vale, et õilsaid tegusid rahastatakse pahede maksustamisest. “Kui hasartmängumaksu raha kolme ministeeriumi eelarvetesse ära jagada, on kõigil lihtsam. Ma olen seda ettepanekut valitsuses teinud rohkem kui üks kord, aga Riigikogusse see pole jõudnud,” rääkis Ligi ühest võimalikust lahendusest.
Kärajatelt kogunenud neid ja teisi kriipivaid rahastamisnäiteid kasutab vabaühenduste liit EMSL oma huvikaitsetöö järgmiste sammude planeerimiseks. Kokkuvõttes nõustusid kärajatel osalejad, et rahastamine peab olema strateegiliste eesmärkidega, läbipaistev ja tõhus ning pakkusid välja hulgaliselt ettepanekuid praktikate parandamiseks.
Konkreetsemalt leiti, et hasartmängumaksu kasutamise viis vajab uuendamist selliseks, mis päriselt aitaks lahendada probleeme spordi, kultuuri, sotsiaalteenuste, tervishoiu ja hariduse rahastamises.
Teiseks kinnitasid kokkutulnud, et vajame rohkem pikaajalisi läbimõeldud strateegilise partnerluse kokkuleppeid valitsusasutuste ja vabaühenduste vahel.
Üksmeelel ollakse selleski, et “katuseraha” on vastuolus rahastamise hea tavaga ning põhimõtteliselt vale viis kodanikuühiskonna toetamiseks. EMSLi plaan on luua koalitsioon, kes hakkab otsima lahendusi sellise rahastuspraktika lõpetamiseks.
Käramise tulemusena valmib veel selle aasta lõpuks kodanikeühenduste rahastamise variraport, millega vabaühenduste liit juhib tähelepanu asjaolule, et valitsuse heakskiidetud kodanikeühenduste rahastamise juhendmaterjal ei ole täielikult kasutusse võetud.
Kärajate täpsemad ettepanekud
Hasartmängumaksu kasutamise viis vajab uuendamist, et tugevam oleks seos rahastamise ja seatud eesmärkide vahel. Uuendamist selliseks, mis päriselt aitaks lahendada probleeme spordi, kultuuri, sotsiaalteenuste, tervishoiu ja hariduse rahastamises.
- Mudel peab pakkuma pikemaajalist kindlust neile, kelle tegevusi nagunii HMNist ja teistest allikatest pidevalt rahastatakse, ent dubleerimise asemel täiendama teisi programme (Kultuurkapital, tegevustoetused, noorteühingute toetused)
- Mudel peab lubama uute ideede testimist – sotsiaalse innovatsiooni, vabakonna start-up-ide toetamist.
- Mudel peab olema seaduse tasandil paindlik ja mitte kinnistama organisatsioone tingimusteta toetuse juurde.
Hasartmängumaksu kasutamine ja otsustamine peab olema läbipaistev ja erakonnapoliitikast lahti seotud, selleks:
- kaotada hasartmängumaksu nõukogu, mida pole toetuste otsustamiseks vaja;
- suunata kultuuri- ja spordiprojektide vahendid Kultuurkapitali;
- analüüsida teiste praegu rahastatavate valdkondade vajadusi ja võimalusi;
- kui ministeeriumid jäävad korraldama projektikonkursse, siis vastavalt rahastamise juhendile ning laiapõhjalise hindamiskomisjoniga.
Siduda hasartmängumaksu raha kasutamine riigi strateegiliste eesmärkide ja arengukavadega, mis aitaks toetuste mõju ka paremini analüüsida.
- Otsused, milliseid konkursse korraldatakse, kellele ja millistel eesmärkidel toetust võimaldatakse, peavad olema üheselt arusaadavad ning pikema plaaniga/strateegiaga seotud.
- Toetuste tulemuslikkuse ja mõju hindamine peab olema kohustuslik. See aitab vastavalt muutuvale keskkonnale ja vajadustele arendada ka rahastamise protsessi.
- Hasartmängumaksust kogutud vahendite kasutamisest, toetuste mõjust ning toetatud vabaühenduste töö tulemustest teha igal teisel aastal ülevaade.
Hasartmängumaksu toetused peavad vastavalt juhendile toetama vabaühenduste võimekust.
- Selleks, et toetused oleks tulemuslikud, on vaja tõsta minimaalse projektitoetuse suurust.
- Mini-projektitoetuste aruandlust lihtsustada võrreldes suurte toetustega.
- Kord kuus toimuvad konkursid ei ole tingimata vajalikud. Tähtsam on mõistlik halduskoormus ja ajaplaneerimise paindlikkus.
Läbimõeldud strateegilise partnerluse kokkulepped.
- Ministeeriumid peavad kaardistama valdkonnad, kus ülesannete täitmiseks on mõistlik leppida kokku pikemaajalises partnerluses vabaühendustega.
- Vaadata üle seni hasartmängumaksust rahastatud aastaprojektid ja suunata need vahendid tegevustoetusteks ministeeriumide strateegilistele partneritele. Keskenduda vabaühendustega koostöökohti otsides eelkõige strateegiliste plaanide elluviimisele ning tagada pikaajaliste kokkulepetega partneriteks valitud vabaühendustele poliitikakujundamises või teenuste arendamises/osutamises vajalik rahastamise kindlustunne.
- Strateegiliste partnerite leidmiseks tuleb korraldada avalikud konkursid.
- Tegevustoetus ei ole projektitoetus. Lepingud peavad olema pikaajalised, tulemusekesksed, lubama partnerile arendustegevusi ja tegevusplaani paindlikkust, teisalt tagama vabaühenduse sõltumatuse.
“Katuseraha” on vastuolus rahastamise hea tavaga ning põhimõtteliselt vale viis kodanikuühiskonna toetamiseks ja vabaühendustele tegevuseks vahendite andmiseks.
Luua selle rahastamisviisi kaotamiseks koalitsioon, kes otsib lahendusi praktika lõpetamiseks ning selgitab avalikkusele, miks see vajalik on. “Katuseraha” peab kaotama oma legitiimsuse nii poliitikute kui valijate seas.
Projektikonkursside korrastamisel tuleb rahastamise juhend täielikult kasutusse võtta, sh:
- kaasata valdkonna vabaühendused rahastamiskordade ning projektikonkursside kujundamisse ning rääkida projektide valikukriteeriumid nendega läbi. Otsused peavad lähtuma kokkulepitud kriteeriumitest, mis muudab need arusaadavamaks ning aitab ka valikuid paremini põhjendada.
- otsustamisel eelistada komisjone, kuhu kaasatakse eksperte väljapoolt ametnike ringi.
- projektikonkursside tulemuslikkust tuleb hinnata, selle eelduseks on selge eesmärgiseade, hoolega kaalutud tulemusindikaatorid ning kokku lepitud, kuidas tulemusi mõõdetakse.
- otsused peavad olema põhjendatud ja taotlejatele tagasisidena edasi antud.
