artikkel

Kõik vead ei ole ühtemoodi head

laine
Aune Lillemets, Toomas Roolaid 26. november 2018
Foto:

Enamik inimesi kardab eksida, seda eriti uuel töökohal ametisse asudes. Koolitajad AUNE LILLEMETS  ja TOOMAS ROOLAID jagavad soovitusi, kuidas juhtida vigadega tegelemist organisatsioonis viisil, mis aitaks läbipõlemise asemel õppida.

Vabaühenduste eestvedajatele pole läbipõlemine kahjuks võõras. Edukad väiksemad ühingud tuginevad sageli ühe või paari inimese unikaalsetele pädevustele, mis muudab need inimesed näiliselt asendamatuks. Sellistel organisatsioonidel võib olla kitsale sihtgrupile väga suur mõju, kuid nad on nendesamade asendamatute ekspertide tõttu ka väga haavatavad.

Ka suuremates vabaühendustes on vaatamata professionaalsemale juhtimisele ja väljakujunenud protsessidele suureks probleemiks tähtsate teadmiste ja kontaktide kadu, kui juhatus või töötajad vahetuvad. Rohkem ressursse tähendab võimalusi oma inimesi välja koolitada, kuid teemade ja meetodite valik tekitab palju küsimusi.

Koolitustel “Kuidas asendada asendamatut spetsialisti?” ja “Kuidas tagada kiire sisseelamine uutele tulijatele?” osalejad tõid inimeste vahetumisega seoses välja mitu probleemi.

  • Pärast aastaid vaeva nägemist ja ise õppimist on emotsionaalselt raske üldse endale asendajat otsima hakata. Tundub, et uus inimene saab vaevaga kogutud teadmised kätte, ilma et ise nii palju pingutaks.
  • Suuremates organisatsioonides on ahvatlus uuele inimesele kõik materjalid ja info kätte jagada. Tegelikkuses oleks vaja jagada info juppideks ja alguses vaid kõige olulisem edasi anda.
  • Pikalt organisatsioonis tegutsenud inimesed unustavad sageli aja, millal nad ise vigu tegid. Paljud tegevused ja teadmised tunduvad nüüd elementaarsed, ei vaja mainimistki. Uue tulija jaoks ei ole need aga elementaarsed ja potentsiaalseid eksimiskohti on palju.

Üks läbivaid jooni on hirm eksida ja sellest tulenev vigade vältimine. Ideaalis soovitakse jätkata samade, juba kogenud inimestega. Uusi töötajaid-vabatahtlikke ei taheta lasta tegutsema enne, kui nad on “kõik selgeks õppinud”. Alles kohanevad inimesed tunnevad ära, et nad peaksid kindlasti vigu vältima, ja see võib vähendada nende motivatsiooni.

Sellise suhtumise aluseks on mõtteviis, et kui käituda õigesti ehk süvenedes ja hoolikalt õppides, siis vigu ei juhtu. Seega on vead justkui vähese püüdlikkuse või lohakuse tagajärg. Uuringud on aga näidanud, et vead on efektiivse õppimise seisukohast üliolulised ega tulene tingimata lohakusest.[1] Vea tegemine annab ajule signaali, et tuleks pöörata rohkem tähelepanu ja muuta senist lähenemist. Eksimine annab seega hea aluse analüüsiks ja kiirendab uue teadmise kinnistumist.  

Milliseid vigu tasuks sellisel juhul teha? Joonisel on vead jaotatud kaheks: õppimise seisukohast vajalikud vead ja vead, mida tasuks vältida.[2]

Selline vigade jaotus on tinglik ja sõltub kontekstist. Näiteks võib valele inimesele e-kirja saatmine olla  hooletusviga. Kui saata aga valele inimesele stipendiumikonkursi võiduteade, siis on see kõrge hinnaga eksimus, mis kahjustab ühenduse mainet, võib tekitada lisakulusid ning rikkuda suhteid koostööpartnerite ja rahastajatega.

Ahhaa!-vead tekivad tuttavates olukordades, kui on lähtutud ekslikest eeldustest. Näiteks eeldab turunduse eest vastutaja, et kõik oskavad Facebookis sündmusi reklaamida. Tegelikkuses selgub, et ta oleks ikkagi pidanud vabatahtlikku juhendama. Kui vabatahtlik pusib enda jaoks uue ülesande kallal, siis on tema vead seotud uuele tasemele liikumisega, ta õpib aktiivselt. Need on seega arengu seisukohast vajalikud eksimused.

Kui räägime uute inimeste tööle asumisest, siis annab selline vigade jaotus inspiratsiooni sisseelamisprotsessi läbiviimiseks. Kriitilise mõjuga vea vältimiseks on mõistlik teha simulatsioone ja õppusi, et tegelikus elus paremini hakkama saada. Hooletusvigu aitavad vältida kontrollnimekirjad ja praktilised juhendid, mida koos läbi töötatakse.

Kiireks õppimiseks on vaja luua olukordi, kus saab turvalises keskkonnas teha vajalikke vigu ja neid analüüsida. Selleks sobivad erinevad meetodid, näiteks juhtumiuuringuid ja simulatsioonid. Alustuseks on kõige lihtsam kasutada mõnda reaalselt tekkinud olukorda, meenutades varasemaid ebaõnnestumisi ja raskeid olukordi. Ehk oli mõni klient rahulolematu, tekkis arusaamatus projekti elluviimisel või ei õnnestunud üritusele saada soovitud hulka inimesi? Üheskoos saab läbi arutada, milles oli probleem, ja pakkuda võimalikke lahendusi.

Parimaks vigade ja seega ka õppimise allikaks on lõppude lõpuks praktiline tegutsemine, seega võiks uus inimene võimalikult ruttu just praktiliste ülesannete täitmise kallale asuda.

[1] Dweck, C. S. (2012). Mindset: The New Psychology of Success. Constable & Robinson Limited.

Perkinson, H. J. (1984) Learning from Our Mistakes: A Reinterpretation of Twentieth-Century Educational Theory; Greenwood Press: Westport, CT.

[2] http://blog.mindsetworks.com/entry/mistakes-are-not-all-created-equal

Erinevate meetodite kasutamise kohta leiab täpsemat infot: http://aktiivope.ee/mty-juhend

Koolituste toimumist rahastasid Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital projekti  “Vabaühendused suutlikumaks läbi õpioskuste arendamise“ kaudu.

Ilmus Hea Kodaniku läbikukkumiste teemalises sügisnumbris.