artikkel

Kuidas läheb, Citizen OS

laine
Foto: erakogu

E-otsustamise platvormi tegemiste kohta andsid aru MARGO LOOR, OKSANA NAIDJONOVA, MIKK ANDERSEN ja LIINA GUITER.

Miks ja kuidas sihtasutus loodi?

Citizen OS alustas Teeme Ära SA projektina. Kui mitmes riigis olid toimunud koristuspäevad, hakkas inimestel nii Eestis kui ka mujal tekkima küsimus, kuidas muuta jäätmekäitluse süsteeme selliselt, et ei peaks iga natukese aja tagant uuesti metsa koristama.

Kuna jäätmemajandust korraldatakse sageli riiklikul tasandil ning seda mõjutab rahvusvaheliste ettevõtete lobi, siis on keeruline sisse viia ringmajandust või teisi säästlikumaid lähenemisi. Hakkasime mõtlema, kas ja kuidas oleks võimalik teatud küsimustes otsustamist detsentraliseerida nii, et kogukonna liikmed oleksid rohkem kaasatud. Uurisime, mis maailmas sel suunal juba tehtud on, ja nii see mõte tekkis. Hiljem hakkas idee laienema teistesse kaasamise ja ühisotsustamise valdkondadesse.

Kuidas teil läheb? Milline on hetkeseis teie valdkonnas?

Väga huvitavalt. Kõik tehnoloogiad läbivad elukaare, mis algab teadus- ja arendustegevusest ning jõuab seejärel kiire kasvu faasi, mida nimetatakse mõnikord ka hype-faasiks. Seejärel kukutakse illusioonide purunemise orgu ja tõustakse siis sealt uuesti kitsamas kasutuses selgelt väärtust loovana rakendusfaasi. 

E-demokraatia või ka kodanikutehnoloogia (civic tech) laiemalt on Eestis ja maailmas veel selgelt teadus- ja arendusfaasis, mille juures on põnev olla. Mitmel pool maailmas tehakse erinevaid rakendusi, katsetatakse, tehakse ülikoolides uuringuid ja projekte. Meil samamoodi – katsetame oma tehnoloogiat korraga nii Eestis, Indoneesia saartel kui ka USAs ja üritame välja mõelda lahendusi fundamentaalsetele probleemidele, nagu libainfo kasutamine, identifitseerimine ja massilise sisendi probleem. Valdkond on hetkel pigem fännide pärusmaa, laiema avalikkuse jaoks ei tähenda e-demokraatia veel eriti midagi, Eestis mõeldakse ehk e-valimiste peale.

Kuidas sihtasutuse eesmärke ellu viiakse? Milliseid ressursse selleks vaja on?

Inimesed – nii töötajad, vabatahtlikud kui ka koostööpartnerid – teevad iga päev tööd selle eesmärgi nimel, et luua lahendusi, kuidas demokraatia tehnoloogilises ühiskonnas toimib ja kuidas inimesed saavad võimalikult väärtustloovalt kaasa rääkida otsustes, mis nende elu oluliselt mõjutavad.

Sarnaselt paljude teiste valdkondadega on enim puudu mõtteressursist. Mida rohkem inimesi maailma erinevates kultuurides mõtleb sellele, milliste mudelitega tehnoloogiasajandil demokraatiat hoida ja kasvatada, seda kiiremini me teostatavad lahendused leiame ja üksikutest projektidest püsivate, skaleeritud lahendusteni jõuame. 

Huvi on suur, nii kodanikuliikumiste kui linnade-riikide poolt, investeeringute maht kasvab. Küsimus on, kas tehnoloogia rakendub uuel sajandil rohkem põhjamaade moodi, kus meie rahvaalgatus.ee, Islandi Your Priorities ja teised avavad seadusandlust osalemiseks, läbipaistvuseks ja altpoolt tulevateks initsiatiivideks, või Hiina moodi, kus tehnoloogia rakendub kodanike massiliseks jälgimiseks ja mittedemokraatliku võimuaparaadi instrumendiks.

Tehnoloogia ja internet iseenesest ei ole demokraatlikud, nagu selle leiutajad kunagi lootsid, kuid neid saab kindlasti kasutada demokraatia tugevdamiseks ning demokraatias olevate legitiimsuse ja teiste probleemide lahendamiseks. Millise mudeli alusel täpselt, sellele ei ole veel keegi näppu täpselt peale saanud, ja just nende lahenduste loomiseks ongi vaja väga palju nutikaid ajusid.

Kellele ja millist kasu teist on? Kuidas seda kasu mõõdate?

Kui me oleme edukad oma eesmärgis ehk meil õnnestub luua osalemise töövahendid, mille kaudu tehnoloogiaühiskonnas elavad inimesed saavad nii mikrotasandil (kool, küla, korteriühistu) kui ka makrotasandil (linn, riik) teha ühiselt otsuseid, mis nende elu ja heaolu oluliselt mõjutavad, siis on sellest kasu meile kõigile. Alternatiiviks võib olla demokraatia hääbumine.

Kas ja kuidas olete koostöös jõudnud paremate tulemusteni, kui oleksite üksi toimetades jõudnud?

Hea näide on koostöö Arvamusfestivaliga. Tükk aega idee tasandil kestnud koostöö sai reaalse ja efektiivse lahenduse AFoorumi kujul ja seda umbes kuu ajaga eelmisel aastal. Koostöös mõistsime, et edasiminekuks on festivalil vaja tuua arutelud ka veebikeskkonda. Meie süsteemiarhitekt ehitas spetsiaalse argumentaariumi ehk argumendividina, mis tugineb Citizen OS tarkvarale. Argumendividina väärtus seisneb selles, et ei saa anonüümselt kommenteerida ning arutelu on üles ehitatud demokraatlikele põhimõtetele. Lisaks on kõigil võimalik vaadata argumentaariumis kogu muudatuste ajalugu, sealhulgas kontrollida moderaatori tehtud tööd, mis suurendab oluliselt sisu usaldusväärsuse kontrolli võimalusi.

Seda Citizen OSi tarkvara saab igaüks tasuta GitHubist alla laadida ning argumendividinat oma kodulehele integreerida. Tulevikus võiks argumendividin olla Citizen OSi tarkvarast täiesti sõltumatu, et aidata kõikidel kommentaariumidel muutuda argumentaariumideks.

Mis on olnud suurim õnnestumine ja kuidas selleni jõudsite?

Suurim õnnestumine on see, kui partner võtab kasutusele Citizen OSi platvormi ja lahendus vastab nende ootustele, osutub kasulikuks probleemi lahendamisel. Näiteks võib tuua Eesti Koostöö Kogu, Elurikkuse erakonna, Arvamusfestivali, skaudid Makedoonias, Teeme Ära Indoneesia. Algul leidsime partnereid isiklike kontaktide pinnalt, ent aina enam pöördutakse ise meie poole.

Milline on olnud suurim õppetund ja miks?

Kaasamine on keeruline. Raske on infomüras jõuda õigete inimesteni, sest kõik võistlevad tähelepanu pärast. Teiselt poolt on raske tekitada usaldust, et aetakse õiget asja ja ei tegeleta varjatud eesmärkidega. Mida rohkem on arvamusi, seda rohkem on infot, mida korrastada ja organiseerida, et sellest midagi kasulikku tekiks. Mida rohkem on arvamusi, seda raskem on jõuda kokkuleppele. Neist probleemidest tulenevalt on väga keeruline luua süsteemi, kus kõik oleks kaasas, aga jõutaks mõistliku ajaga kvaliteetsete otsusteni.

Hädasti on vaja, et inimesed ei võtaks oponeerimist kui rünnakut, vaid kui alternatiivsete võimaluste kaalumist. Ka eksimise suhtes peaks olema tolerantsemad, me kõik eksime. Tähtis on õigel ajal viga tunnistada ja ennast parandada.

Mida saate oma organisatsiooni sees teha, et ühiskondlikku sidusust ja usaldust demokraatia vastu taas tõsta? 

Juhime ja arendame organisatsiooni demokraatlikult, sealhulgas otsustame kõike koos. Kasutame Citizen OSi platvormi iga päev. Ehitame head, mugavat toodet ja levitame meie toote kasutamise ägedaid kasutusjuhtumeid, et ühiskond saaks neist inspiratsiooni ja kinnitust, et nii saab asju ajada.

Ilmus Hea Kodaniku demokraatiateemalises sügisnumbris.

Hea Kodaniku artiklid valmivad vabatahtlikkuse alusel, kuid tellimise, toimetamise ja ajakirjakaante vahele seadmisega kaasnevad paratamatud kulud. Kui sulle meeldivad Hea Kodaniku artiklid ning tahad toetada nende ilmumist ka edaspidi, toeta meid siin: https://heakodanik.ee/toeta/.