Kuidas teha tõhusat koostööd kohaliku omavalitsusega?
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Augusti lõpus kogunes paarkümmend vene töökeelega ühenduse esindajat Hea Kodaniku klubi kohtumisele. Oma kogemusi ja arvamusi vabaühenduste ja kohaliku omavalitsuse koostööst jagasid Lasnaidee eestvedaja MARIA DERLÕŠ ja Kesklinna vanem VLADIMIR SVET. Kohtumise käigus kõlama jäänud tähelepanekud ja nõuanded pani kirja Ivan Lavrentjev.
Kohalik omavalitsus on üks põhilisi koostööpartnereid paljudele vabaühendustele. Balti Uuringute Instituudi läbiviidud kodanikuühiskonna arengukava mõjude hindamise põhjal on viimase nelja aasta jooksul 27% ühingutest saanud KOV-ilt toetusi ning 17% vabaühendusi kasutanud KOV-ile kuuluvaid ruume. Järgnevalt jagame nõu, mis on oluline sõltumata ühenduse töökeelest ja kehtib üldjoontes iga KOV-i puhul.
Esmane kontakt
Ligi viie aasta eest asutatud Lasnaidee on Tallinna suurimas linnaosas kiirelt kasvanud agaraks eestvedajaks ja ürituste korraldajaks. 2014. aastal pälvis ühing Vabaühenduste Liidult aasta vabaühenduse tiitli. Lasnaidee korraldab arutelusid, Lasnakino ja muid kultuurisündmusi, parandab füüsilist keskkonda ja panustab linnaellu paljudel erinevatel aladel. “Asutasime oma ühenduse, et elanike endi vahel tekiks rohkem sünergiat, et linnaosa oleks aktiivsem. Meie põhiline moto seisneb selles, et Lasnamäe on igati normaalne linnaosa,” naljatab Maria Derlõš. Ta mainib, et peab ise heade mõtetega välja tulema, mitte poliitilist tahet ootama.
Üks Lasnaidee esimesi algatusi oli videoklipp, kus inimesed eri aladelt rääkisid eesti ja vene keeles sellest, miks nad Lasnamäel elavad ja mille poolest see piirkond teistest erineb. “Klipp jäi toonasele linnaosavanemale arusaamatuks ja pälvis temalt kriitikat. Alustasime oma tegevustega vahetult enne valimisi ning see kutsus esile kahtlustused, kuna me ei keskendunud mõnele kitsale valdkonnale, vaid rääkisime piirkonnast tervikuna,” räägib Derlõš. Kui linnaosavanem pärast valimisi vahetus, hakkas koostöö tunduvalt paremini sujuma.
“Suhtleme pidevalt, mõnikord ka töövälistel aegadel. Oluline on teineteise vajadustest aru saamine, sõbralik ja avatud dialoog,” räägib Derlõš. Sellegipoolest ei tasu sellist tähelepanu kuritarvitada. “Just teile pühendatava aja ja tähelepanu maht on piiratud. Ei saa kulutada kellegi tööaega üksnes ühele konkreetsele asjale. Kui inimesel on 200 muret, aga üks neist nõuab päevade kaupa tegelemist, on frustratsioon kerge tulema,” hoiatab ka Svet. Ta lisab, et raha ja inimeste aja pärast käib pidev konkurents.
“Ametnik on ka inimene. Peab selle raske ja mitte alati iseenesestmõistetava mõttega leppima,” kommenteerib Vladimir Svet. Tema sõnul saab kõik alguse ägedast ideest. “Kui teie idee pakub huvi nii-öelda keskmisele inimesele, pakub see raudselt huvi ka ametnikule või poliitikule.”
Samas soovitab ta kahe jalaga maa peal püsida. “Aeg-ajalt tullakse meie juurde väitega, et just see sündmus on kõige olulisem ning see olevat linna visiitkaardiks. Ei, sõbrad, Tallinna visiitkaart on vanalinn ja teised üldteada sümbolid.”
Vastastikune usaldus
Usaldus ei sünni üleöö. “Me näitasime, milleks oleme professionaalselt võimelised. Tulime kohale ja ütlesime: teeme Priisle tühermaale pargi. Tegimegi eskiisid ja analüüsid, kaasasime inimesi. Me ei soovinud linnalt selle eest mitte midagi. Linnaosavalitsus toetas meid, kaasas finantsi ning selle pargi rajamisel koos meiega hoidis linn kokku palju raha. Seejärel tekkis usaldus, ideed hakkasid tulema mõlemalt poolt,” meenutab Derlõš.
“Kui oskate tõestada, et teie ideest on kasu tallinlastele, mõne linnaosa või kasvõi konkreetse tänava elanikele, tekib omavalitsusel motivatsioon teid toetada. Te ju teete linna eest töö ära! Mõelge selle peale, mida saavad kohalikud tänu teie idee teostamisele, ning rõhutage just seda,” soovitab Kesklinna vanem. Svet toob ka positiivseid näiteid enda tööelust: “Näiteks Kassisaba asumiselts on aastaid edukalt seisnud asumi elanike huvide eest. Meid teavitatakse aegsasti, kui mõni liiklusmärk on viltu või puu liiga laiaks kasvanud.”
“Alles kolmandal tegevusaastal taotlesime linnaosavalitsuselt toetust. Enne seda tegime pikalt üritusi teiste vahenditega ning ametnikud nägid, et oleme iseseisvad. Seejärel pakkus linnaosavalitsus ise meile Pirukafestivali korraldada. Nüüd ei pidanud me enam midagi tõestama ja meile pakuti täielikku toetust,” räägib Derlõš. “Tõestasime, et oskame sisu luua, mitte ainult üritusi korraldada ja lõbutseda. Nüüd pöördutakse meie poole, kui on tarvis elanikelt tagasisidet küsida.”
Partnereid kohalikust omavalitsusest peab veenma, et korraldatav sündmus või algatatav projekt on tõesti laia haardega. “Eelarve on piiratud ning me peame aru saama, kes sellest võidab. Näidake, kuidas sellest võidab suurem hulk inimesi – rohkem kui ainult teie sõpruskond,” soovitab Svet. “Kui ma astusin ametisse, kutsuti mind kohtumisele Luite asumisse. Läksin kohale ja seal oli umbes 60 inimest 800 kohalikust elanikust – tohutult kõrge osalus. Ja ma nägin selgelt, et kirjeldatud probleemid teevad kohalikele päriselt muret.”
Poliitik või ametnik?
Ühendused ei tea sageli, kelle poole oma mure või küsimusega pöörduda. “Üritage välja selgitada ja aru saada, kuidas toimib Tallinn või mõni teine kohalik omavalitsus. Mis ametid ja osakonnad seal on? Võib juhtuda, et mõni objekt paikneb üldse eramaal või on riigi pädevuses ning KOV-il on keeruline midagi teha,” soovitab Svet.
Seetõttu tuleks alati lähtuda käsilolevast juhtumist, arvab Derlõš. “Me pöördume konkreetsete teemadega seotud inimeste poole, kui soovime koostööd arendada. Kui vajame üksnes raha, saame ka ilma lisakohtumisteta taotluse valmis kirjutada.”
Liigset politiseerumist ei maksa siiski kummagi meelest karta. “Selle linna probleemide üle otsustatakse enamjaolt ametnike, mitte poliitikute tasemel,” rõhutab linnaosavanem.
Samas võivad kartused tekkida muidugi ka poliitikutel. “Uue linnaosavanemaga tutvudes pidime kinnitama, et meil pole poliitilist ambitsiooni. See, et ma ise valimistel ei kandideeri, pole ka mitte vähetähtis,” tunnistab Derlõš. Lasnaidee üritab kaasata eri erakondade esindajaid, kes pöörduvad nende poole sisulistes küsimustes. Muidugi ei tohi kedagi teistele eelistada ja kõigile antakse samasugust tagasisidet, rõhutab kodanikuaktivist.
“Vastastikune tunnustamine on oluline,” ütleb 2017. aastal Lasnamäe aasta kodaniku tiitli pälvinud Derlõš. “Kellelegi ei meeldi, kui teda solvatakse või tema peale karjutakse. Kui ühel päeval suhtlete inimesega ning järgmisel päeval olete tema vastu sotsiaalmeedias põhjendamatult alatu, siis on keeruline loota konstruktiivsele koostööle,” lisab Svet, kelle sõnul on empaatia tõhusa koostöö üks võtmetegureid.
Head koostööd!
Uuri lisa Hea Kodaniku klubide kohta: https://heakodanik.ee/heakodanikuklubi/
Ilmus Hea Kodaniku demokraatiateemalises sügisnumbris.
Hea Kodaniku artiklid valmivad vabatahtlikkuse alusel, kuid tellimise, toimetamise ja ajakirjakaante vahele seadmisega kaasnevad paratamatud kulud. Kui sulle meeldivad Hea Kodaniku artiklid ning tahad toetada nende ilmumist ka edaspidi, toeta meid siin: https://heakodanik.ee/toeta/.
