Kust tulevad aktiivsed noored?
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Avatud meelega ja ühiskonnas toimuvast hoolivaks kodanikuks kasvatakse tõenäolisemalt ehtsate positiivsete impulsside, mitte pseudokaasamise toel. Noortes peitub küllaga aktiivsuspotentsiaali, kuid täiskasvanutel on seda lihtne lämmatada ettevaatamatu patroneerimise või institutsionaalsetesse raamidesse surumisega, kirjutavad Veronika Kalmus, Signe Opermann, Mari-Liis Tikerperi ja Mai Beilmann Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudist.
Eelmainitud seisukohad jäid kõlama noorte-, haridus- ja tööturuvaldkonna praktikute, poliitikakujundajate ning õpilas-, üliõpilas- ja vabakondlike ühenduste esindajate kevade lõpul peetud arutelul Energia avastuskeskuses. Teemapäeva korraldasid Tartu ja Tallinna ülikooli sotsioloogid ─ kahe Horisont 2020 programmi teadusprojekti uurimisrühma liikmed. Mõlemad lõpusirgele jõudnud üleeuroopalised uuringud keskenduvad noorte olukorrale, kuid erinevatest aspektidest. Bologna ülikooli kureeritava CATCH-EyoU[1] fookuses on kodanikuaktiivsuse kujundamine Euroopas rakendatavate poliitikate ja praktikate, aga ka uuritavates riikides esinevate väljakutsete ja dilemmade kaudu. Tallinna ülikooli ja selle võrdleva sotsioloogia professori Marge Undi koordineeritav projekt EXCEPT[2] seevastu tegeleb noorte tööturu probleemide ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise võimaluste leidmisega.
Ühise avatud seminari eesmärk oli jagada teadustöö tulemusi ja õppetunde ning edendada temaatilistes töörühmades mõttevahetuse vormis dialoogi teadlaste, noorte, kodanikuühiskonna ja ametkondade esindajate vahel. Kolmekümne osalejaga arutelul otsiti vastuseid küsimustele, kuidas võimestada noori aktiivsemalt ühiskonnaelus kaasa lööma ning mida saab teha noorte heaks, kel ei ole õnnestunud tööturul kanda kinnitada, eriti kui mingil põhjusel puudub perekonna ja lähedaste toetus.
Arutelu lähtus eeldusest, et päris passiivseid noori (peaaegu) polegi või vähemalt on igaühes potentsiaal rohkem või vähem aktiivseks kodanikuosaluseks. Noortes peituva aktiivsuspotentsiaali avanemiseks ehk noorte agentsuse kujunemiseks on mõistagi oluline huvi mingi teema või probleemi vastu. Seejuures võib CATCH-EyoU ühiskondlikult aktiivset tegutsemist ning hoiakuid ja arvamusi kaardistavatele intervjuudele[3] tuginedes väita, et noored enamasti alahindavad oma huvi poliitiliste teemade vastu. Suur hulk noori õigupoolest huvitub küll poliitilistest või ühiskondlikest probleemidest (nt looma- või looduskaitse), kuid ei taju neid teemasid poliitilisena. Neile seostub sõna poliitiline enamasti kitsalt parteipoliitilise sfääriga.
Kuidas tugevdada noorte agentsust?
Noorte agentsuse teemalises töötoas osalenud leidsid, et aktiivsuse peamised tõukejõud on positiivsed elamused ja kuuluvusvajadus. Neist esimesi võivad pakkuda nii kohalikud kui ka rahvusvahelised projektid ja algatused, mis tekitavad sageli lumepalliefekti – noored räägivad ägedast kogemusest ja kutsuvad ka teisi järgmistel üritustel ja ettevõtmistes osalema. Nii näiteks selgus ühest projekti raames tehtud intervjuust aktiivse noorega, kes intervjuu tegemise aegu lõi mitmel rindel kaasa noortepoliitika kujundamisel. Tema niiöelda aktivistikarjäär sai hoo sisse just sellest, et ta sattus osalema mitmel noortevahetusel, mis tekitasid tunde, et neis projektides osalemise kaudu väärtuslike kogemuste võrra rikkamaks saanuna on tal kohustus õpitut kuidagi teiste noorte heaks rakendada.
Ka mitmete teiste aktiivsete noorte lugudest kerkib ikka ja jälle esile, et aktiivne panustamine ühiskonda on nii mõnigi kord saanud alguse juhuslikust osalemisest projektis või noorteorganisatsiooni üritusel, kuhu ühiskondlikult aktiivne sõber või tuttav on kaasa kutsunud. Seejuures tundub üsna suurt rolli mängivat, kes ja kuidas kutsub. Üldiselt adresseeritud kutsest mingis ägedas asjas osaleda on tulemuslikum, kui sõber, klassi- või kursusekaaslane, tuutor, noorsootöötaja või keegi teine noore jaoks usaldusväärne inimene räägib vahetult mõnest projektist, üritusest või muust ettevõtmisest ning annab soovituse, et sedasorti asi võiks just sellele noorele sobida.
Ühtlasi võib noortele igiomane soov lahedasse seltskonda kuuluda ja koos midagi vahvat teha leida väljundi just ühiskondlikus tegevuses, näiteks talgutel osalemises. Kuuluvusvajaduse ja identiteediga seonduvalt pidasid töötoas osalenud väga oluliseks ka „oma“ tunde (nagu „meie kool“, „minu kodukoht“) tekitamist ja tugevdamist. Selles vallas leidub positiivseid eeskujusid Eesti eri paigust. Hiljutine näide on ETV uudiskünnisegi ületanud lugu Lõuna-Eesti väikekooli õpilastest, kes ehitustööde jääkmaterjalidest oma kooli juurde kauni välimööbli valmistasid.
Noorsootöö võimalused
Töötoas osalenud sõnastasid ka konkreetsed soovitused praktiliseks noorsootööks. Neist olulisimate seas tõstame esile töö mitteformaalsete noorterühmade ja -algatustega, mis seisneb „süsteemiväliste“ – omal algatusel ja isiklikust huvist tegutsevate noorte – üles leidmises ja toetamises, et nende edasine tegevus ei raugeks näiteks bürokraatiabarjääride või ressursipuuduse tõttu. Seejuures rõhutasid töötoas osalejad noorte võimestamist ja patroneerimise vältimist. Toetajad peaksid olema valmis õigel hetkel tagaplaanile tõmbuma ja lubama noortel teha oma valikuid ja otsuseid.
Noorte agentsuse tugevdamisel on võtmetähtsusega ka tunnetatud vajaduse ja vastutuse tekitamine – noored peavad tajuma, et ürituse või ettevõtmise õnnestumine sõltub neist endist, mitte noorsootöö-onust või ettevõtja-tädist. Noorte poolt vastutuse enda peale võtmisele ja seeläbi agentsuse suurenemisele aitavad kaasa „iseteostuvad ennustused“ – täiskasvanute usk noorte võimetesse ja niisuguse veendumuse edastamine.
Üks suurimaid ohtusid ja agentsuse lämmatajaid on töötoas osalenute hinnangul pseudokaasamine ja puudulik kommunikatsioon – kui noortelt küsitakse ideid ja ettepanekuid, kuid ei võeta neid päriselt arvesse, või kui neid arvestatakse noortele selle kohta tagasisidet andmata.
Töötoas rõhutati ka digimaailma võimalusi noorte agentsuse soodustamisel, näiteks mikrokuulsuste (nagu blogijad ja youtuber’id) ulatuslikumat kaasamist ühiskondliku väljundiga ettevõtmistesse. Soome ja teiste Põhjamaade eeskujul väärivad arendamist digitaalsed noorsooteenused ning sarnaselt meie populaarsetele ja end igati õigustanud veebikonstaablitele võiksime rakendada ka virtuaalseid noorsootöötajaid.
Noorte osaluse toetamine ja kaasamine hariduses
Noorte kujunemisel täisväärtuslikuks kodanikuks mängib olulist rolli kool. CATCH-EyoU kooliuuringu tulemused näitasid, et meie koolid pakuvad noortele erinevaid toetavaid tegevusi nii õppetöös kui ka koolivälistes tegevustes. Selgus, et just koolikeskkond annab eakaaslastega suhtlemiseks ja sotsiaalsete tegevuste kaudu õppimiseks parima võimaluse. Koolides on enamasti juba loodud head tingimused kõikvõimalike tegevuste jaoks, lapsed ja noored on nendega tegelevate täiskasvanute tähelepanu all.
Selle teadmise pinnalt tõstatati seminaril hariduse töötoas veelgi enam süvitsi minevaid küsimusi. Leiti, et kõige olulisem oleks süsteemselt tegeleda õpetajatega, et neil oleks lihtsam laste ja noorte arengule kaasa aidata. Siinkohal peeti silmas eelkõige teadmiste ja pädevuste arendamist ja ühiskonna toimimise mõistmist soosivate mõtteviiside kujundamist. Teise olulise suundumusena tõsteti esile laste ja noorte arvamuse tähtsustamist. Enamgi veel – nad võiksid maast madalast olla moel või teisel otsustusprotsesside juures. Sellisele vajadusele juhtisid tähelepanu ka teadusprojektis varem intervjueeritud õpilased, viidates tõsiasjale, et kui ka nende arvamust koolielus küsitakse, siis tegelikult sellega eriti ei arvestata. Samuti näib õpilastele, et nooremaid eagruppe surutakse koolis passiivsesse rolli, kus nende arvamust isegi ei küsita ja otsused tehakse nende eest.
Diskuteeriti ka juba toimivate ja avalikkusele tuttavate hariduslike programmide edasiarendamise üle, nagu näiteks töövarjuks olemine, mis on aastate jooksul õpilaste hulgas populaarsust kogunud. Keskselt korraldatava liikumise (nt Junior Achievement, Rajaleidja jt) kõrval võiks olla veelgi tihedam koostöö kooli, kogukonna, kohalike ettevõtete ja organisatsioonide vahel, et töövarjukogemuse saaksid rohkemad soovijad, nende hulgas ka nooremate klasside õpilased. Praegu tuleb õpilastel kohtade pärast konkureerida ning kõigile soovijatele neid ei jätku. Samas oleks kooli ja kogukonna koostöös võimalik ära kasutada kohalikke võimalusi, et töövarjukogemuse saaks suurem arv huvitatud noori.
Noorte aktiivse osalemise toetamise juures tõstsid töörühma liikmed esile ka erinevaid tunnustuse avaldamise võimalusi ja üritusi. Tegusate noorte püüdlused ja panus väärib rohkem märkamist. Õpilaste akadeemiliste soorituste tulemuste põhjal koolide reastamine ja õpilaste autasustamine on juba laialdased praktikad, kuid vähem jagub võimalusi vabatahtliku või ühiskondliku tegevusega silma paistvate laste ja noorte innustamiseks. Seesuguseid konkursse ja muid formaate võiks olla rohkem ja mitmekesiseid.
Kokkuvõtlikult jäid töörühmades kõlama arvamused, et koolis, noorte- ja noorsootööorganisatsioonides, vabaühendustes ja ettevõtetes tehakse juba praegu palju ja tänuväärset tööd. Meil on arvukalt algatusi, liikumisi ja programme, mis oma eripärasel moel noorte kodanikuteadvust toetavad. Sellele, et aga võimalikult paljud noored oma kodanikupotentsiaali juba maast madalast realiseerida saaksid, aitavad kaasa süsteemsem lähenemine ja tihedam koostöö noori ümbritsevate võrgustike ja asutuste vahel. Kuid mis peamine, kõik algab võimestavast, suutlikkust arendavast ja eelarvamustevabast suhtumisest.
Soovitused noorsootööks
- Toetage noorte omaalgatusi, võimestage noori ja andke neile vastutus.
- Looge noortele võimalusi bürokraatiavabalt oma kogukonnale või ühiskonnale kasulikke ideid ellu viia.
- Uskuge noorte võimekusse ja lubage neil teha valikuid.
- Andke noorte ideedele alati (sisulist) tagasisidet.
- Kasutage julgelt digimaailma võimalusi.
Soovitused haridusasutustele
- Märgake ja tunnustage oma õpilaste püüdlusi, toetage nende potentsiaali saada ühiskondlikult aktiivseiks ja tegusaiks kodanikeks.
- Kaasake õpilasi otsustusprotsessidesse, küsige nende arvamust ja võtke seda maksimaalselt ka arvesse.
- Muutke õpilaste osalus koolielus reaalselt ja eri tasanditel nähtavamaks.
- Tehke koostööd erinevate organisatsioonide, ettevõtete ja kohaliku omavalitsuse ametnikega, et noored oleksid kaasatud ka kogukonna igapäevaellu.
Kasutatud andmed ja tänu
Artiklis on kasutatud Euroopa Liidu Horisont 2020 programmist rahastatud projekti “CATCH-EyoU – Kodanikuaktiivsuse kujundamine koos Euroopa noortega: poliitikad, praktikad, väljakutsed ja lahendused” (grandi number 649538) raames kogutud andmeid. Kõik artiklis avaldatud seisukohad kuuluvad autoritele ning ei väljenda mingil viisil Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti. Artikli valmimist on toetanud ka Eesti Teadusagentuur (institutsionaalne uurimistoetus IUT20-38, personaalne uurimistoetus PUTJD570). Autorid soovivad tänada Marge Unti ja tema uurimisrühma liikmeid Tallinna ülikoolist koostöö eest aruteluseminari „Noorte energiat avastamas“ korraldamisel.
[1] Projektis “Constructing AcTive CitizensHip with European Youth: Policies, Practices, Challenges, and Solutions” (“Kodanikuaktiivsuse kujundamine koos Euroopa noortega: poliitikad, praktikad, väljakutsed ja lahendused”) osalevate ülikoolide, uurimiseesmärkide ja -tulemustega saab tutvuda kodulehel: www.catcheyou.eu ja sotsialmeedias: @Catch_E_yoU ja www.facebook.com/www.catcheyou.eu.
[2] Projektis “Social Exclusion of Youth in Europe: Cumulative Disadvantage, Coping Strategies, Effective Policies and Transfer” osalevate ülikoolide, uurimiseesmärkide ja -tulemustega saab tutvuda kodulehel: www.except-project.eu ja sotsiaalmeedias: @except_eu ja https://www.facebook.com/excepteu.
[3] 2016.–2017. aastal intervjueeriti uuringu tarbeks kuue Euroopa riigi kooliõpilasi ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaid, korraldati fookusrühmaarutelusid ja analüüsiti õpikute sisu. 2017. aastal viidi noorteorganisatsioonides läbi vaatlusi ja intervjuusid. Rahvusvahelistest tulemustest kokkuvõtlikult: http://www.catcheyou.eu/blue-papers/
