Kvartaliaruanne huvikaitsest 4/2018
18. jaanuar 2019
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Meenutuseks neile, kes nädalakirju lugeda ei jaksa, mis asju me Vabaühenduste Liidus viimastel kuudel riigiga ajasime. Kel on mõtteid, mida ja kuidas paremini või üldse mitte teha, kirjutab alari@heakodanik.ee.
Hasartmängumaksu tulevik. Kuna Riigikogu muutis alles oktoobri keskel seadust, ei ole enamik ministeeriume selle kolme kuuga uute kordadeni veel jõudnud. Hetkel teame järgmist.
Kultuuriminister on kinnitanud määruse “Regionaalne kultuuritegevus” nelja taotlusvooruga aastas, lisainfo Rahvakultuuri Keskuse kodulehel.
Sotsiaalministeerium loodab uue korra kinnitada veebruari lõpuks ja märtsis välja kuulutada esimese väikeprojektide taotlusvooru. Samuti käib majas strateegilise partnerluse mõtestamine (2019 aastatoetused jagas SoM ainsana ära). Toetuste tehnilist poolt hakkab haldama ilmselt Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK).
Rahandusministeerium pani kinni regionaalsete investeeringutoetuste taotlusvooru RTK kaudu ja lubab uut eelnõu jaanuari lõpus. Idee on regionaaltoetused veidi ümber korraldada ja suunata see maakondade arengustrateegiate elluviimiseks. Ehk siis raha jääb alles, saab investeeringute kõrval ka muudeks tegevusteks, ja otsustamine läheb maakondade tasandile.
Haridus- ja Teadusministeeriumit painas pikk ja raske otsustamatus, ent toetuste uute tingimustega ollakse nüüdseks ometi lõpusirgel. Loodavad jaanuaris infot jagada.
Rahastamise korrastamisega jätkamiseks võtab siseministeerium jaanuari lõpus üle tüki aja jälle rahastajad kokku. Vaatame otsa vahepeal toimunule ja edasi. Ilmselt läheb ka rahastamise juhend uuendamisele.
Annetuste kogujate võrgustiku oleme samuti varjusurmast äratanud. Septembris viisime võrgustikus läbi väikese küsitluse, et kaardistada tugevusi, ootusi ja valmidust ise võrgustike tegevustesse panustada. Novembris oligi meil kohtumine, kus Toivo Tänavsuu jagas Vähiravifondi ja Triin Lutsoja Nähtamatute Loomade strateegiat annetuste kogumisel. Urmo Kübar jagas ülevaadet statistikast.
Huvikaitse võrgustik kohtus esimest korda oktoobri lõpus mõtlemaks, kuidas labori järel üksteise tegevustega ikkagi kursis olla ja jätkata heade praktikate jagamist. Jaanuaris saame jälle kokku, et arutada valimistega seonduvat.
Soovid uuele valitsusele said üsna lühikesed ja tegelikult suht samad kui kahel eelmisel korral. Peatselt teeme kokkuvõtte ka erakondade programmidest, vastavustabelit ja põhilubadusi kodanikuühiskonnale näeb siit. Alari kirjutas lisaks, milline ühiskond võiks olla aastal 2027.
Ministeeriumideülene innotiim on muuhulgas agaralt ette võtnud projekti kohutava tööpealkirjaga “õigusloome protsess ja seda toetavad infosüsteemid.” Jaanuaris osalesime esimesel suuremal seminaril, riburada tuleb neid nüüd otsa, märtsis peaks prototüüp valmima, milline e-õigusloome tulevikus välja võiks näha.
Valimiste valvurid alustasid taas. Tavapäraselt jälgime, et kampaaniad oleksid eeskätt ausad ja sisukad.
Ühinguõiguse revisjoni edeneb. Aasta lõpus pidas revisjonikomisjon maha kolm kolmetunnist arutelumaratoni ja vaatas ligi 1000 lk analüüsi-ettepanekuid läbi. Mitukümmend organisatsiooni, sh meie, andis veel ka kirjalikku tagasisidet. Millalgi läheb asi edasi, kunagi jõuab eelnõudeni. Üldiselt võiks elu lihtsamaks minna.
Katuseraha kollektiivsele pöördumisele saime allkirjad kokku ja Riigikogu rahanduskomisjon peab seda millalgi menetlema hakkama.
Tulumaksusoodustuse saamine kiireneb juulist. Kui üllatusi ei tule, võtab Riigikogu eelnõu seadusena vastu 30. jaanuaril ja uus kord jõustub 1. juulist 2019. Vana korra järgi saab taotlusi esitada veel 1. märtsini, et nimekirja pääseda 1. juulist.
Kodar 2030. Kodanikuühiskonna arengukava uuendamine tiksub, koos käivad töörühmad, lõppesid maakondlikud arutelud. Selle kohta rohkem infot Siseministeeriumi kodulehel.
Eesti 2035+. Tiksub samuti, edenemist näed Riigikantselei kodukalt.
Välispoliitika ja lõimumiskava aruteludel osalesime ka, aga midagi olulist neist rääkida (veel) ei ole.
