artikkel

Vabaühenduste soovid uuele valitsusele

laine
Foto: Raigo Pajula
Vabaühenduste Liit paneb ette kaheksa olulisemat tegevust ja põhimõtet uuele valitsusele, mis edendaks kodanikuühiskonda, avatud valitsemist ja ühiskonna sidusust.
  1. Panna e-demokraatia tööle. Huvitatud inimestel või gruppidel puudub mugav võimalus riigivalitsemises kaasa rääkida või teavetki saada, sest eelnõude infosüsteem, Riigikogu koduleht, osalus- ja rahvaalgatusveebid ning Riigi Teataja on hajali ning pigem dokumendiregistrid. E-demokraatia toimimiseks tuleb luua ühtne kasutajasõbralik vaade ja töövahendid nii ametnikule, huvigrupile kui ka igale inimesele. Lisaks muuta kõik riigi kogutavad andmed tasuta kättesaadavaks masinloetaval kujul (sh äriregister ja aastaaruanded), mis võimaldab igaühel luua näiteks oma teemalehti või rakendusi.
  2. Tõsta õigusloome kvaliteeti. Otsuste aruteluta läbisurumine saja päeva või kiireloomulisuse templiga vähendab nii õigusloome kvaliteeti kui ka usaldust riigi suhtes. Ka nn poliitilised otsused peavad põhinema teadusel, mõjuanalüüsil ning kaasamisel, sama oluline on otsuste kujunemise läbipaistvus ja kokkulepitu elluviimise jälgimise võimalus.
  3. Tihendada strateegilist partnerlust. Õigusloomet parandab ka püsikindlate suhete hoidmine asja tundvate ning avalikku huvi kaitsvate esindusorganisatsioonidega – seda tagab strateegilise partnerluse edendamine, sealjuures mitmeaastased tegevustoetuste lepingud ja ühine infoväli.
  4. Rohkem tähelepanu kohalikule demokraatiale. Igal heal kodanikul on soov kogukonnaelus kaasa rääkida ja mõjutada end puudutavaid otsuseid. Ühinemisjärgselt vajavad nii kohalikud omavalitsused kui ka küla- ja asumiseltsid keskvõimu tähelepanu ja tuge, et avatud valitsemisel ja partnerlusel põhinevad suhted tõhusalt toimiks. Selleks tuleb ellu kutsuda programm kohaliku demokraatia toetuseks.
  5. Ergutada erasektori panust. Erasektori soov ühiskonnaasjadesse, kultuuri või sporti panustada on suur, ent annetamise ja filantroopia soodustamine maksupoliitikas on aastatega üksnes vähenenud. Eraisikute annetustele tuleb pakkuda üheselt selge maksutagastus, samuti lõpetada äriühingute annetuste maksustamine.
  6. Korrastada vabaühenduste rahastamine. Avaliku raha jagamine peab olema läbipaistev ja õiglane, aga ka tõhus: samu eesmärke või tegevusi tuleb toetada ühest kohast, mitte dubleerivatest fondidest antava piskuga paljudele. Aruandlusel tuleb lähtuda tulemuse ja mõju saavutamisest, lõpetades kulude kontrollimise. Teenuseid tuleb vabaühendustelt hankida õiglase hinnaga. Samuti edendada Riigihangete seaduse võimalusi sotsiaalse väärtuse ostmiseks.
  7. Vähendada bürokraatiat. Riik peab vähem sekkuma inimeste ja organisatsioonide enesekorraldusse. Väikestelt MTÜdelt pole mõtet nõuda täismahus aastaaruandeid, registriandmete muutmine peab käima lihtsamalt.
  8. Eestis olgu kõigil hea ja turvaline. Kaaluda iga sammu mõju ühiskonna sidususele. Valitsuse tegevus ei tohi suurendada lõhesid ühiskonnas, vaid vastupidi. Äri- ja avalik huvi, eesti ja vene, maa ja linn, omad ja võõrad, noored ja vanad – need on vaid mõned näited vastandumistest, mille süvenemine ei rebesta üksnes ühiskonda, aga vähendab usaldust ka institutsioonidesse ja kogu oma riiki.

Lisa: alari@heakodanik.ee