Uudised

Missugune on Euroopa kodanikuühiskond?

laine uudised-laine
28. juuni 2021

Jaan Tõnissoni Instituudi kodanikuhariduse keskuse juhataja Sulev Valdmaa kirjutab hiljuti läbi viidud kodanikuühiskonna teemalise küsitluse tulemustest.

Jaan Tõnissoni Instituudi osalusega edeneva projekti The Unsung Hero Dialogues – Promoting Solidarity and Diversity through Awareness and Policy Reform tegevused on sattunud keerulisele pandeemiapiirangute ajale. Kuue riigi – Saksamaa, Itaalia, Eesti, Kreeka, Rumeenia ja Portugali MTÜ-de tegevust rahastab EL “Europe for Citizens” programm. Projekti juhtpatner on organisatsioon CULTURE GOES EUROPE (CGE) – SOZIOKULTURELLE INITIATIVE ERFURT E., ning eesmärgiks on aidata kaasa Euroopa kolmanda sektori organisatsioonide võimekuse tõstmisele.

Kahe aasta jooksul (2020 – 2021) kogutakse paljudelt Euroopa mittetulundusühingutelt mitmekesiseid andmeid nende töötamise tingimuste kohta. Analüüsitud tulemuste põhjal koostatakse soovitused, mis esitatakse nii riikide valitsustele kui rahvusvahelistele organisatsioonidele.

Aprillis-mais 2021 korraldas Jaan Tõnissoni Instituut kokku kuus veebiarutelu, millel tutvustati Eestist selleks ajaks antud vastuseid üle-Euroopalise küsitlusele. Ankeet oli mahukas – eripalgelised küsimused jagunesid seitsmesse sektsiooni ja neid oli kokku 39. Võibolla oli ankeedi mahukus põhjuseks, et vastanute hulk ei olnud eriti suur. Eestis 70, kuid teistes, Eestist suuremates riikides vähemgi. Vastanud määratlesid valdkondadeks, milles nende mittetulundusühing tegeleb: noored ja haridus, sotsiaaltöö, kogukonnaelu, koolituste ja tugiteenuste pakkumine, keskkonnasäästlikkus/ -teadlikkus ja valitsemine (demokraatia, inimõigused, kodanikuharidus).

Meie MTÜ-des tegutsejatest 2/3 on naised. Inimeste haridustase on kõrge – bakalaureuse või magstrikraadi omab tervelt 81% vastanutest. Keskharidusega on 8%. Põhjalikumat analüüsi pole hetkel tehtud, kuid võib arvata, et keskharidusega vastanud on need, kellel staaži MTÜ-des alla kahe aasta, sest neid on 11%. Valdav osa inimesi – 41% – on organisatsioonides tegevad üle 10 aasta. 6 kuni 10 aastat on tegutsenud ca 20% ja 2 kuni 5 aastat ca 30%.

41% inimestest arvab, et nad on oma organisatsioonis tegutsedes nädalas hõivatud 31 kuni 40 tundi. Ankeedis antud äärmustest üle 41 tunni usub end tegelevat pea veerand ja vähem kui 16 tundi 15%. Pea pooled vastanutest väitsid, et nende töösuhe organisatsioonis kestab – jätkub sõltumata rahastatud projektidest, kuid 36% töösuhe sõltub köigus olevate projektide rahastusest. Huvitav on seejuures, ja see tekitas veebiaruteludel ka diskussiooni, et tervelt 45% kõikides vastanutest väitis, et nende MTÜ-dest saadav töötasu katab ära keskmised elamiskulud riigis. Võibolla see pilt lõpuks muutub, kuna ankeedile vastamine jätkus ka peale käesolevate vaheandmete kokkuvõtmist.

Huvitav saab olema võrrelda Eestist kogutud andmeid teiste riikide andmetega, mis seni on veel tegemata. Tundub nimelt, et erinevates riikides on kodanikuühiskonna traditsioon ja kultuur mõneti erinevad. Usutavasti on Eesti vastanute ütlus, et kahel kolmandikul on lihtne suhelda avaliku võimuga ja et organisatsioonidel küsitakse nende arvamust otsuste tegemisel üsna kõrge. Eesti MTÜ-de liikmetest üle 70% läbib aastas vähemalt korra mõne tööalase koolituse, ning seejuures 18% teeb seda koguni rohkem kui 5 korda aastas. Ülejäänutest, kes pole viimase 12 kuu jooksul ühtegi koolitust läbinud, väitis enamik, et koolitusi pole lihtsalt pakutud. 10% väitis, et neil puudus aeg selleks.

Küsimusele, kas organisatsioon, mida esindatakse, kuulub mõnda valdkondlikku katusorganisatsiooni, anti vastuseid kolmandiku kaupa – kolmandik ei kuulu, kolmandik kuulub omamaisesse ja kolmandik rahvusvahelisse katusorganisatsiooni. Mis ilmselt võib Eestit eritada teiste riikide olukorrast, on see, et 83% vastanuid väitis, et nende organisatsioon ei kuulu ühtegi (ameti)ühingusse, mis kaitseks sektori töötajate huvisid, ja nad pole sellest ka mõelnud. 14% oleks niisugusest kuuluvusest huvitatud. Vaid kolm protsenti vastanuist on niisuguse seotusega.

Eraldi küsimus oli oodatavate algatuste kohta, mis toetaksid valdkonnas töötavaid inimesi. Vajalikuks peeti keeleõpet, seminare, mis viiks kurssi Euroopa ja ka riigisiseste meetmete, õiguste ja sektorit hõlmavate tegevustega, erivajadustega inimeste töövõimalustega, sotsiaalsete tagatistega naistele.

Tegemist on ainult Eestis aprillikuuks 2021 antud valitud vastuste vahekokkuvõttega. Niipea kui kättesaadavateks saavad ka teiste riikide andmed, annab Jaan Tõnissoni Instituut tervest küsitlusest ülevaate.