Noorte hääl – tähtis ainult valimistel?
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
16-17-aastastel on sel sügisel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel esimest korda oma hääl. Seda häält tuleb aga kuulata ja kuulda kogu aeg, et noortel oleks meie kogukondades hea elada ja nad tahaksid Eesti elu edasi viia, kirjutab vabaühenduste liidus kogukonnapraktikat vedav Helen Talalaev.
Kiiresti muutuvas ühiskonnas on vaja, et üha rohkem noori oskaks ühiskonna puudujääke märgata, nende lahendamisel kaasa rääkida, ise muutusi ellu viia ja neile sobivat maailma luua. Mil määral ümbritsev keskkond neid selles toetab või hoopis takistab?
Noorte tõhusaks osaluseks on vaja, et neile oleks loodud võimalused oma arvamuse väljendamiseks ja et neid toetataks arvamuse avaldamisel, õpetataks neile juba varakult, kuidas oma mõtteid ja seisukohti argumenteeritult avada. Siin on suur roll perekonnal, aga ka lasteaial, koolil, huviringil, noortekeskusel ja kohalikul omavalitsusel. Igaühes neist on täiskasvanud, kes saavad lastele ja noortele nende arvamuste sõnastamiseks võimalused luua ja oma eeskujuga näidata, mil moel sekkuda, kui miski tekitab rahulolematust.
Lisaks tuleb laste ja noorte arvamusi kuulata ja nendega arvestada, võimalusel ka aidata ideid ellu viia, et osalus poleks pelgalt formaalne ärakuulamine.
Noori ei tohi samas näha homogeense grupina, kellel on ühesugused huvid ja vajadused ning võimekus ja võimalused osaleda. Sugu, rahvus, sotsiaalne taust, seksuaalne identiteet, erivajadused, veendumused mõjutavad oluliselt noore võimalusi osaleda. Tahtmatult võivad eri keskkonnad olla kättesaamatud kas füüsiliselt – ratastoolis noor ei pääse paljudesse hoonetesse – või pigem sotsiaalselt, kui takistuseks saab hirm oma kuulumatuse pärast enamusest erineva emakeele, religiooni või seksuaalse identiteedi tõttu.
Et keskkonnad kaasaks noori sõltumata nende erinevustest, tuleb tagada, et info noortele mõeldud võimalustest oleks kättesaadav eri keeltes, oleks välja öeldud, et oodatud on ka erivajadustega noored ning võimalusel lahti kirjutatud, mil määral on teatud keskkond ligipääsetav näiteks ratastoolis või nägemispuudega noorele. Kindlasti tuleb mõelda, et kogu visuaalne materjal ei taastoodaks soostereotüüpe, vaid julgustaks osalema nii tüdrukuid kui poisse mis tahes tegevustes ilma, et nende sugu võiks takistuseks saada.
Eestis on juba mitmeid algatusi, mille eesmärk on noori innustada ja toetada, et nad tahaksid ja oskaksid vajalikke muutusi ellu viia. Näiteks noorte omaalgatuslike ideede projektifond NOPI ÜLES on loodud selleks, et toetada noori oma kodukoha arendamisel. Ühe projekti jaoks saavad noored taotleda kuni 2000 eurot, mis tähendab, et sageli tuleb lisaks otsida omavahendeid ja muid tuluallikaid, et projekt edukalt ellu viia. Eesti Avatud Noortekeskuste ühenduse juhitud programmi toel on kahe aasta jooksul viidud ellu mitukümmend omaalgatust ja noorte abiga on paljud paigad Eestis paremaks saanud. Näiteks Sindis rajati jalgpallistaadion, Elvas ehitati kogu väikelinna rahvale kiiged, Antslas korraldati ööjooks ja katusekontsert.
Et juhtimiskultuur Eestis paraneks, julgustab programm Superheroes 13-16-aastaseid tüdrukuid saama vastutustundlikeks juhtideks, aidates neil arendada oskuseid ja tugivõrgustikke, millega oma ideid ellu viia. Eriti tänuväärt on programmi suunamine just naissoole, kellel on tavaliselt vähem võimalusi juhtidena läbi lüüa.
Oma kogukonnas vabatahtlikuna kaasa löömist võimaldav kogukonnapraktika viib kokku koolid ja vabaühendused. Õpilased löövad mõne nädala jooksul kaasa enda valitud organisatsiooni tegevustes ja näevad, kuidas sünnib ja toimib kodanikualgatus, saavad teada, milliseid ühiskonna probleeme vabaühendused lahendavad ning miks nad seda teevad. Noored panustavad programmi väga erinevalt – korraldavad üritusi, pakivad ja jagavad toiduabipakke, osalevad värbamisprotsessis, hoolitsevad loomade eest, mängivad lastega, koguvad annetusi, viivad läbi küsitlusi, otsivad sponsoreid, puhastavad matkaradasid ja palju muud. Nii saavad noored juba gümnaasiumis esimese kodanikuaktiivsuse kogemuse, et hiljem julgemalt (kodaniku)ühiskonnas kaasa lüüa.
Alates sügisest saavad noored esmakordselt võimaluse suunata kodukoha arengut oma häälega. Ka kohalikud omavalitsused peavad nüüd noorte vajaduste ja soovidega rohkem arvestama. Seda enam tuleb läbi mõelda, kuidas noorte kaasamine ja osalus oleks sisuline, mitte pelgalt formaalne. Noortel peavad olema oskused ja võimalused ennast kuuldavaks teha, neid peab kuulama ja nende arvamustega arvestama. Meil on vaja tugevaid juhte, innustunud aktiviste ja teotahtelisi häid kodanikke – kust mujalt nad tulevad kui mitte tänaste noorte hulgast. •
Arutelu teemal “Unistus uuest Eestist: noored muudavad maailma” toimub arvamusfestivali osalusdemokraatia alal 11. augustil kell 16. Osalevad Hea Eeskuju 2016 Erik Mikkus, Alexandra Mägi ja Katarina Raud Superheroes tiimist ning kogukonnapraktikandid Aivar Kamal ja Gertrud Kiisa. Juttu juhib Helen Talalaev vabaühenduste liidust.
Artikkel on avaldatud ERRi arvamusportaalis sarja raames, millega vabaühenduste liit ja ERR aitavad juhatada sisse Paides 11.-12. augustil toimuva arvamusfestivali.
