artikkel

Riigikogu arutas katuseraha rahvaalgatust, jätkab sügisel

laine
10. juuni 2019
Foto: Riigikogu

Riigikogu rahanduskomisjon arutas täna lõpuks rahvaalgatust katuseraha lõpetamiseks, arutelu jätkub sügisel. Alari kokkuvõte.

Vabaühenduste Liidust oli kutsutud kollektiivse pöördumise esitajana Alari Rammo ning julgestuseks kaasas Kai Klandorf. Kohal olid kõik komisjoni liikmed, üks rahandusministeeriumi ametnik ning kolmveerand tundi kestnud arutelu oodatult kirglik.

Sama oodatult toetasid pöördumist opositsioonierakonnad – sõnakaimad olid Jürgen Ligi (RE) ja Riina Sikkut (SDE) –, katuseraha kaitsvale positsioonile jäid koalitsiooni kuuluvad komisjoni esimees Aivar Kokk (I) ja Kersti Sarapuu (KESK), peamiselt põhjendustega, et osad vajalikud objektid (nt kirikud) ei saa mitte kunagi mitte kusagilt muidu raha. Oponentide põhivastus oli, et konkurssidel jääbki alati keegi ilma, aga see on ikkagi õiglasem viis avalikku raha jaotada.

Kolmanda valitsuserakonna esindaja Urmas Reitelmann nõustus isiklikult Ligi argumentidega, ent erakonna tuge ei paistnud tal taga olema. Sõna võtsid veel Maris Lauri, Aivar Sõerd ja Andres Sutt (kõik RE).

Rahandusministeeriumi esindaja väljendas nii nende maja kui teiste ministeeriumide üsna suurt rahulolematust katuserahaga, mida on ametnikel üsna raske hallata ja mis ei seondu enamasti ministeeriumide enda tegevuste ega otsustega.

Kokk pakkus, et võibolla tuleks vabaühenduste kogu rahastus ja nende tingimused üle vaadata, mitte ainult katuserahaga tegeleda, Rammo kinnitas, et sellega tegeletakse iga päev.

Osa jutust keerles küsimuste ümber, kas tänast korda saaks kuidagi muuta, katuseraha täiesti kaotamata, et riigikogu liikmeile mingi võimalus ikka jääks oma valimisringkonda toetada. Näiteks tehes rohkem koostööd ministeeriumidega ja ehk andes vaid investeeringuraha, aga mitte tegevustoetusi.

Ametlikust kirjast: “Rahanduskomisjon otsustas sügisistungjärgul riigieelarve menetluse käigus vaadata tervikuna üle riigieelarvest eraldatavad toetused ja teha ettepanekud süsteemi läbipaistvamaks ning efektiivsemaks muutmiseks. Sealjuures võttes arvesse vajadust tagada võrdne kohtlemine nii vahendite taotlemisel kui nende kasutamise kohta aruandluse esitamisel. Samuti lähtuda muudatusettepanekute koostamisel eesmärgist eraldada vahendeid sihtotstarbelisemalt.”

Mida see kõik tähendab, näeb ehk sügisel.

Vaata ametlikku vastust: