artikkel

Töötukassa hüvitis vs võlaõiguslikud lepingud

laine
2. aprill 2020
Foto: https://flickr.com/photos/colinsd40/

MTÜdes ja SAdes on umbes kolmandik lepingutest võlaõiguslikud. Kui ka sul on töövõtu- või käsunduslepingud, võib töötasu hüvitist siiski saada – tehes lepingud ümber töölepinguks.

See pole aga siiski alati võimalik, vaid senine leping peab sarnanema töölepingu tunnustele. Neiks on peamiselt:

  • töö on järjepidev ja pikema aja jooksul
  • töö pole iseseisev, vaid allub tööandja kontrollile
  • tasu makstakse perioodiliselt, nt iga kuu
  • tööd tehakse tööandja vahenditega – nt arvuti, kontor (kuigi kaugtöö ajal pole see nii määrav)

Kui need tingimused on täidetud, võid sõlmida töötajaga lihtsa kokkuleppe, nt “Pooled lepivad kokku, et /kuupäeval/ sõlmitud N-leping on tööleping”. Vajadusel lisades töölepingus vajalikke sätteid nagu tööaeg, -koht vmt.

Kui aga töö olemus on sihuke, et töötaja valib pigem ise töö tegemise aja, viisi ja koha, ning tellija võtab lihtsalt töö vastu, ei või seda töölepinguks ümber vormistada.

Sama on võimalik teha juhatuse liikme (käsundus)lepinguga, mis peaks olema üksnes juhtimiseks, mitte nn sisulise töö tegemiseks. Kui juhatuse liikme palk tuleb aga pigem projektidest, ei ole tegu juhtimiskuluga ja leping peakski olema tööleping.

Veel meeles pidada:

  • MTA töötamise registris pead senise töötamise lõpetama ja uue kande tegema. Alguskuupäevaks ei lase TÖR panna varasemat kui kolm kuud, nii et pane siis nt 01.02.2020, kui leping algas ka varem. Põhiline, et toetuse küsimise kuul kehtiks.
  • Töölepinguga tekib tööandjale rohkem kohustusi: nt arvestada puhkust, anda töövahendid, piirangud lepingu lõpetamisel
  • Ettevaatlik tuleb olla tähtajaliste töölepingutega, mida võib sõlmida eelkõige hooajalisteks töödeks, ajutise töömahu kasvu või asendamise korral. Projektiperiood päris seda ei ole. Lisaks on tähtajalist töölepingut üles öelda üsna keeruline.
  • Ravikindlustus ei sõltu lepinguliigist, vaid kas eelmisel kuul on tasutud sotsiaalmaksu miinimummäär (178,2 € ehk 540euroselt brutopalgalt)

Kes lepinguliikide erinevusest eriti aru ei saa, pole hullu – need ongi üksteisele üsna sarnased. Eriti töö- ja käsundusleping, mis mõlemad on nn kestvuslepingud; kui töövõtuleping on aga pigem konkreetsema asja ühekordseks ärategemiseks.

Vaata ka Tööinspektsiooni juhendeid ja töötasu hüvitise tingimusi.

Kel küsimusi, siis alari@heakodanik.ee