Viimased artiklid:
Viimased uudised:
2014. aastal valmis vabaühendustele töövahendiks infoühiskonna tulevikuraport pealkirjaga “Kuidas infoühiskonna muutused ja mõju enda kasuks tööle panna?”. Üks raporti koostajatest, Praxise ekspert Hille Hinsberg arutleb aasta esimeses, digiteemalises Hea Kodaniku ajakirjas, kuivõrd on Eesti vabaühendused digitänapäevaga sammu pidanud ja millises suunas saame veel edasi minna.
Mõnda aega tagasi kõnetas mind lugu eakast, kes võttis väikelinnas pangaautomaadist välja 885 eurot sularaha – ja sealsamas teda rööviti. Mis on sellise kurva juhtumi seos infoühiskonnaga, küsite. Aga nii analoog- kui ka digitaalmaailmas on toimetuleku esimene tasand inimese turvalisus. Paratamatult tekib mõte, kas e-maailm poleks olnud ohutum valik ehk miks oli vaja nii suurt summat välja võtta, kui veebi- ja mobiilipank on olemas, meil on head e-teenused ja inimene saab kasvõi toidukorvi koju tellida, rääkimata küttekulude eest tasumisest või digiretseptist.
Teisalt teame, et digi-identiteeti saab samuti õige lihtsalt rünnata – kuuleme sõpradelt hoiatusi, et tema Facebooki konto on nakatunud, või avastame, et meie andmeid kasutab keegi kaupmees, kellele me pole luba andnud. Vabaühenduste rolli juurde tulles on ühiskonnas ilmselgelt olemas vajadus ja nõudlus, et kodanike teadlikkust suurendada, nende õigusi ja huve kaitsta. Kas sellist kodanikuharidust peaks aga pakkuma Küberkaitseliit või Vanurite Eneseabi ühing? Kas on olemas MTÜ Vabatahtlik Viirusetõrje, kes pakub teenust neile, kes ei oska kübermaailma ohtusid ise näha? Mul on tunne, et sellist abi pole piisavalt. Samas ootab riik kõigilt kodanikelt digilahenduste rohkemat kasutust, sest nii ongi tõhusam ja läbipaistvam suhelda. Soovitud ja tegeliku olukorra vahel on aga lõhe.
Vabasektor kui õpetaja digiühiskonnas
Kuni spetsiaalset abipakkujat pole, soovitan igal vabaühendusel oma sihtrühma peale mõelda: kas neile on rohkem vaja rääkida inimõigustest ja tegutseda seltsilisena või oleksid nad tänulikud uute teadmiste ja nõu eest, et korraldada oma elu virtuaalruumis.
Kodanikuharidus digiühiskonnas on üks võimalikke vabasektori tegevusi. Hea näide on tuua valimiste-eelsest ajast, kui noortele meenutati ID-kaardi kasutust, mida läks hääle andmiseks vaja. Euroopas aga on aktuaalsed andmekaitse ja isikuga seotud andmete väärtus majandusruumis (näiteks kas saad kontrollida, mida Google sinu andmetega teeb). Ka siin võib vabaühenduste ülesanne olla kaitsta sihtrühma ärakasutamise eest. Huvi korral otsi märksõnu GDPR (seda üle-euroopalist regulatsiooni hakkab meil rakendama Andmekaitse Inspektsioon), MyData (näiteks äsjane vabasektori korraldatud konverents https://mydata2017.org/), Personal Data ja algoritmide eetilisus.
Kogukonnasuhtlus ja demokraatlikud digitööriistad
Teine teema on digirakendused kui tööriistad organisatsiooni ja kogukonna suhtluses. Vabaühendustel on müriaad võimalusi, kuidas oma teenust pakkuda ja teha oma tegevus kättesaadavaks neile, kes muidu passiivseks jääks.
Nagu mujal maailmas, on ka Eestis ja eesti keeles olemas ühisloome keskkond – CitizenOS.com, mille esialgne mõte oli hõlbustada Teeme Ära taoliste rahvusvahelise osalejaskonnaga organisatsioonide suhtlemist. Nagu aeg on näidanud, sobib selline platvorm ka pisemateks, nii avatud kui ka kinnistes gruppides toimuvateks aruteludeks ja ühiseks otsustamiseks, kuni ametlike dokumentide vormistamiseni.
Teine näide on Screen.io – vidin koosolekute ja konverentside osalejate aktiivseks kaasamiseks ja vahetu tagasiside kogumiseks. Lahe on loobuda paberil tagasisidelehtede täitmisest ning kuvada osalejate mõtted äsja kuuldud esitluse kohta otse ekraanile.
Ühiskonna avatus ja valitsejate vastutavus on eesmärk, mille saavutamisega peaksid tegelema kõik vabaühendused, sõltumata nende huvikaitse teemast. Nii jõuame isiku ja organisatsiooni juurest kõige avaramale maastikule ehk selleni, kuidas kasutada digirakendusi kui demokraatia ja läbipaistvuse tööriistu.
Kuidas on võimalik esineda tõsiselt võetava metsakaitsjana, kui pole kõigepealt tutvunud infoga selle kohta, kui palju ja millist tüüpi raiet riigimetsas ja erametsades tehakse? Asjalikuks huvikaitsetööks on vaja esmalt tagada, et andmed on kõigile huvilistele kättesaadavad nii, et neid on võimalik töödelda ja analüüsida. Seepärast on ava-andmete kogukond viimasel ajal suurenema hakanud. Entusiastid on ava-andmete kataloogi (https://github.com/okestonia/opendata-issue-tracker/issues) kogunud pika nimekirja eri teemadest ja andmekogudest, mis ootavad avaliku sektori tegutsemist.
Kuhuviia.ee on rakendus, mis aitab igaühel olla keskkonnateadlikum kodanik ning oma prügi õigesti liigitada ja õigesse kogumiskohta ära viia. Opener.ee keskkonnas on kokku toodud poliitika seos äriga, ehk andmete kaudu on nähtavale toodud riigihangetel edukate ettevõtete ja erakondliku kuuluvuse seos. Juba nimetatud CitizenOS.com-i mootori üks edasiarendus on osalusdemokraatia tööriist ehk paljudele tuttav rahvaalgatus.ee, mille kaudu jõuavad kodanike kollektiivsed pöördumised otse Riigikokku. Näiteid on palju.
Kraadi võrra kangemaks? Arenguruumi on
Siiski on just sellel viimasel, kõige laiemat avalikkust mõjutaval tasandil palju arenguruumi, et huvikaitset kraadi võrra kangemaks keerata. Näiteks on lahendamata ammune, aga seni liiga kitsas ringis väljendatud vajadus, et Riigikantselei teeks valitsuse käsitletavate eelnõude jälgimise kasutajatele mugavamaks. Info on küll avalik, aga näib puuduvat motivatsioon, et hõlbustada nii vabaühendustel kui ka ettevõtjatel riigi asjadega kursis püsimist ja oma arvamuse teada andmist.
Lõpetuseks kaks asja, millest on endiselt puudus: esiteks suurem teadlikkus juba olemasolevatest tööriistadest ning teiseks nende aktiivne ja loominguline kasutamine nii ühiskondlikus kui ka oma organisatsiooni puudutavas huvikaitses. Mina ei näe vajadust igaühel uut platvormi välja töötama hakata, kui sarnane on juba mujal tehtud ja vajab vaid enda tarbeks kohendamist.
Loodan, et digitöötoad, mida EMSL märtsini eest veab, toovad esile digimaailma valikuvõimalused vabaühenduste vaates. Neist igaüks on põnev teekond, alates enda harimisest kuni aktiivsete huvikaitse tegevuste kavandamiseni.
