Valitsemise avatus ja kaasamine vajavad riigi reformimisel rohkem tähelepanu

Reedel tutvustasid Eesti Tööandjate Keskliit ja mõttekoda Praxis Riigireformi Radari järjekordset hinnangut valitsuse tööle. Hinne „neli“ anti valitsusele haldusterritoriaalse reformi lõpuleviimise eest, pingutusi efektiivsema ja paindlikuma valitsusaparaadi kujundamisel hinnati nõrgaks ehk hindega “üks“. Kolleegiumi tunnustusele ja kriitikale oli võimalus vastata riigihalduse ministril Jaak Aabil.

Radari kolleegium täpsustas, et hinne “hea” haldusterritoriaalsele reformile ei ole viimase kolme kuu tegutsemise eest, vaid kogu protsessile, mis kokkuvõttes kukkus välja päris hästi: Eestisse jääb sadade asemel 79 kohaliku omavalitsuse haldusüksust. Ees on aga veel pikk tee haldusreformi sisustamisel.

Viimase paari kuu ja isegi aasta jooksul on aga kõik muud riigireformi teemad jäänud haldusreformi varju ning pole selge, mis on valitsuse prioriteedid ja millised initsiatiivid on plaanis keskvõimu töö parandamiseks või kodanike ja riigi vaheliste suhete tugevdamiseks. Olemasoleva süsteemi peenhäälestamine ei luba rääkida pikemas perspektiivis valitsemissüsteemi arendamisest, riigireformil puudub “agenda” kui selline.

Kolleegium märkis veel, et kui reformil on kolm kandvat eesmärki – tõhusus, tasakaal ja avatus – on seni tegeletud tõhususe dimensiooniga, ja sedagi ainult kulude kokkuhoiu vaatepunktist. Süvitsi ei ole otsitud lahendusi näiteks ka avalike teenuste süstemaatiliseks parandamiseks, kuigi on oluline töötada teenusstandardite, teenuste kättesaadavuse, kvaliteedikontrolliga. Peaaegu täiesti on seni riigireformi raames tehtust puudu avatuma valitsemise, kaasamise dimensioon.

Mida tahab valitsus pooleteise aasta jooksul veel saavutada? Haldusterritoriaalne reform saab sisu juurde, täpsustatakse omavalitsuste ülesandeid,  maavalitsuste ülesannete jagamiseks on otsused vastu võetud ja kavas on ka palju tegevusi, mis minister Aabi sõnul välja ei paista. Seni eraldiseisvalt juhitud kaks omavalitsusliitu liituvad üheks, teenuste pakkumisel on valitsus valmis omavalitsustele appi minema.

Kolleegium oli siiski kriitiline ning küsis retooriliselt, kas võib-olla tegemist ideede puudumisega. Kui Eestis tegeletakse üksikute strukturaalsete muudatustega, on mujal Euroopas riigivalitsemise ümbervaatamisel olulisemateks küsimusteks, kuidas koostööd ettevõtjate ja kodnaikuühiskonnaga edendada, avaandmeid paremini kasutada või ühiskonna muutustele avalike teenuste arendamisega paremini vastata.

Riigireformi tegevusplaani saab lugeda: https://www.valitsus.ee/et/riigireform-tegevuskavas

Riigireformi viimase ja ka varasemate hinnangutega tutvuda: https://www.reformiradar.ee/

• EMSL
• Riik