Eesti Inimõiguste Keskus asub kohtus kaitsma 10 aastat koos oma eestlasest abikaasaga Eestis elanud Mohammed Dibout, kellele riik ei anna kodakondsust. Eesti kodanikul ei või samal ajal olla mõne muu riigi kodakondsust, kuid Süüria kodakonsusest on Mohammedil praktiliselt võimatu vabaneda. Sooviga tagada oma perele ühine turvaline kooselu, esitas Mohammed aprilli alguses inimõiguste keskuse abiga Tallinna Halduskohtule kaebuse.
Mohammed on täitnud Eesti kodanikuks saamiseks kõik endast olenevad eeldused ja ta on valmis vastu võtma nii vabadused kui ka kohustused, mis kodakondsusega kaasnevad. Samas annaks see tema sõnul kindlustunde, et ta on Eesti ühiskonna täisväärtuslik liige ja riik kaitseb teda. “Olen elanud Eestis 10 aastat ja tahan ka siia jääda, sest mu elu kõige olulisemad asjad ongi Eestis – perekond, töö ja tulevik. Eestis tunnen ma end vabana,” rääkis Mohammed Dibou.
Siin elatud ajaga on süürlane Eestis hästi kohanenud – tal on oma ettevõte, selge on eesti keel ja lõpetatud ka teeninduskoolis kondiitri eriala. Mohammed ja ta abikaasa Tanja kasvatavad 7aastast poega ning on oma eluga Eestis väga rahul.
Süüria seaduse kohaselt saab kodakondsusest loobuda aga ainult erijuhtudel valitsuse otsusega ja inimese enda tahte peale teda kodakondsusest ei vabastata. Teisisõnu on kodusõjas kannatavas ebademokraatlikus Süürias praktiliselt võimatu sünnijärgsest kodakondsusest loobuda.
“Inimene, kes on täitnud Eesti kodakondsuse eeldused, väärib seda. Eesti kodanikuks saamist ei tohi takistada see, et sünniriik inimest kodakondsusest ei vabasta,” on keskuse jurist Uljana Ponomarjova kindel. Eesti kodakondsus annaks Mohammedi perele turvatunde ja tagaks selle, et Eesti riik seisab tema õiguste eest.
Inimõiguste keskus asub Mohammedit kohtus kaitsma, et seista tema õiguse eest kodakondsusele ja elada oma perega turvalist kooselu. “Keskuse strateegilise hagelemise juhtumite puhul on oluline, et ühe inimese kohtuteega saaksime lahendada mingit inimõiguste valdkonna suuremat probleemi. See kohtuvaidlus puudutab Eesti riigi suhtumist inimestesse, kellel on õigus kodakondsusele, kuid kelle inimõigusi takistab nende mittedemokraatlik koduriik,” ütles keskuse strateegilise hagelemise valdkonna juht Kelly Grossthal.
Mohammed esitas 5. aprillil Eesti Inimõiguste Keskuse abiga Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti vastu. Tema õigust kodakondsusele ja turvalisele pereelule asuvad kohtus kaitsma inimõiguste keskuse juristid. Toeta Mohammedi kohtuteed!
Kohtukaasuse kohta saab rohkem lugeda SIIT.
Lisainfo:
Mirjam Savioja
kommunikatsioonijuht
Eesti Inimõiguste Keskusmirjam.savioja@humanrights.ee5900 8459