Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Kolmas kvartal on pakkunud tõesti kõike. Lausa nii palju, et jäime aruande esitamisega veidi hiljaks. Aga asjast.
Arvamusfestivalil arutlesime ühingute rahastamise ja valimiste valvamise teemadel. Neist valmis ka ülevaatlik kokkuvõte, mida saab lugeda siin. Teemad pakkusid nii publikule kui ka meile endale mõtteainet ning tore oli tõdeda, et vabakonna teemad inimesi külmaks ei jätnud. Aruteludest noppisime üles ka mõned ülesanded: tuleb teha paremat selgitustööd ühingute rahastamise teemadel ning mõelda läbi, kuidas valimiste valvurite senist tegevust mõjusamaks mudida.
Seonduvalt eelmise teemaga otsustasimegi juba aasta esimeses pooles, et sel sügisel toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste raames loobume klassikalise valimiste valvurite initsiatiivist. Põhjus oli lihtne: ennekõike ei olnud me veendunud, et senine lähenemine enam täielikult õigustatud ja tulemuslik on. Panime valvurid korraks pausile ning koostöös Korruptsioonivaba Eesti ja Eesti Koostöö Koguga tulime välja valimiseelsete ükslehtedega kandidaatidele ja valijatele. Meile tundus, et valimistega seotud virvarrist oli puudu selline abimees, mis selgitaks nii kandidaatidele kui valijatele, millised on ausad ja demokraatlikud valimised, kes on usaldusväärsed kandidaadid ning kuidas oma rolli kõige paremini täita. Kuivõrd valimispäevani on veel umbes nädal, siis jõuad veel nende sisuga tutvuda: valija üksleht ja kandidaadi üksleht.
Sarnastel teemadel avaldasime Maalehes arvamuslood (Vabaühenduste Liit, Korruptsioonivaba Eesti, Koostöö Kogu artikkel on ilmumas) ning Marcus käis Terevisioonis valimiste teemal ka arutlemas. Kandidaatidele saatsime ükslehed e-postkasti, tänaseks on üle poole kandidaatidest ükslehe lahti klikanud.
Avaldasime ühingute riigieelarvest rahastamise variraporti. Üle aasta kestnud protsess on lõpuks kokku pakitud ning ametliku raporti vormi saanud. Seekordne variraport võrdleb 2023.-2025. aasta rahastamispraktikaid 10 aastat varasematega, kui avaldasime eelmise variraporti. Ministeeriumide rahastamispraktikad said hinnangu kuues kategoorias: avalik huvi, tulemuslikkus, kaasatus, läbipaistvus, ligipääsetavus ja võimekus. Rõõmu tegi, et üldine rahatamise praktika näitab liikumist paranemise suunas ning need ministeeriumid, kes kasutavad strateegilise partnerluse mudelit, näitavad ka paremaid tulemusi meie variraportis. Kurvastab aga see, et ministeeriumides on endiselt kasutusel väga erinevad praktikad, mistõttu mõne ministeeriumi puhul tuleb näha suurt vaeva, et ühingute rahastamisega seotud küsimused lahenduse leiaksid. Ministeeriumidel kollektiivselt on enim väljakutseid toetuste jagamise läbipaistvuse ja võimekuse valdkondades. Mis edasi? Hakkame pidama plaani, kuidas variraporti pinnalt teha ministeeriumide suunas huvikaitset, et järgmise variraportiga rõõmustada olukorra paranemise üle.
Augusti lõpus kohtusime riigisekretär Keit Kasemetsaga, tõstsime esile kolm teemat: avatud valitsemise partnerluse arengud, kodanikuühiskonna kaasamise olulistesse reformidesse ning riigikantselei ja Vabaühenduste Liidu koostöö. Kohtumisel jäi kõlama, et mitmes küsimuses – näiteks kaasamise ja avatud valitsemise puhul – on tõesti probleeme, mille lahendamise nimel tulebki teadlikult pingutada. Samuti jäi kõlama, et kuigi ühe või teise nõukoja nimetus viitab ettevõtetele, ei peaks kodanikuühiskond oma ideedega ukse taha jääma. Veel enam: ministeeriumidel on kohustus valitsuse heaks kiidetud ettepanekuid menetleda nii, et ikka analüüsitakse ka ettepanekute mõjusid ning kaasatakse asjaga seotud vabaühendusi. Meie jagatud ootused olid riigisekretärile üldjoontes mõistetavad, tulevikus saab hinnata seda, kas nende ootuste pinnalt on võimalik ka senist koostööd arendada.
Poliitreklaamimäärus on tekitanud segadust, üpris palju segadust. Lausa nii palju, et vahepeal on justiits- ja digiminister leidnud, et ametiühingute korraldatav meeleavaldus Stenbocki maja ees võib samuti poliitreklaamimääruse haldusalasse liigituda. Selline segadus on vabakonna vaatest aga murettekitav, sest mõned sõnavõtud ja tõlgendused on suunatud kogunemis- ja arvamisvabaduste piiramisele. Et selles segaduses veidi selgust saada, saatsime Euroopa Komisjonile tagasiside määruse tõlgendamise kohta ja esitasime päringud justiits- ja digiministeeriumile ning Euroopa Komisjoni esindusele Eestis. Selgitusi küsisime muuhulgas näidikaasuste pinnalt.
Muus osas möönsid ametiasutused, et määruse rakendamisega on probleeme ning mitte kõik osapooled ei ole määruse tõlgendamisel samas paadis. Euroopa Komisjoni Eesti esinduselt saime sellise vastuse: ,,Kindlasti ei ole määruse eesmärk omaette reguleerida meeleavaldusi, sest mõtte- ja väljendusvabadus on jätkuvalt kõigi ELi kodanike õigus. Küll aga võivad mõned meeleavaldused oma olemuselt liigituda poliitreklaamiks, kui nende korraldamiseks on kasutatud sponsorite või (reklaami)teenusepakkujate abi.” Euroopa Komisjon ise on tänaseks avaldanud ka täiendavad juhised, kuidas määrust rakendada. Selge on see, et antud teema osas tuleb mingeid muutusi kavandada, et määruse tegeliku eesmärgi nimel ei kannataks muud Eesti ja Euroopa Liidu kodanike põhiõigused. Näiteks teame, et Meta on juba mitmete vabaühenduste reklaamid ära keelanud, kuivõrd neil puudub võimekus hinnata, kas tegemist on poliitreklaamiga või mitte.
Poliitreklaamimääruse teemade osas kavatseme tööd edasi teha. Kui tunned end sellest puudutatuna ning sul on ettepanekuid, siis võta ühendust Marcusega.
Riigieelarveseadus on muutmisel, muudetakse ka ühingute rahastamisega seotud printsiipe. Seaduse muutmise üldisem eesmärk on ühtlustada ministeeriumide raha eraldamise korda ning aluseid, millega raha makstakse. Eesmärk on muuhulgas vältida seda, et saaks poliitilise otsustuse korras suvaliselt käskkirjade alusel raha jagada. Avatud rahastamise vaatest on tegemist positiivse uudisega. Mõnevõrra problemaatilisem on aga rahandusministeeriumi ettepanek, mille sisuks on, et edaspidi saab valitsusvälistele MTÜdele ja SAdele jagada ainult projektipõhist toetust ning tegevustoetuse mõiste nende ühingute puhul kaob ära. Tegemist on segase olukorraga, sest muudatusega soovitakse ennekõike teha korda riigirahanduse raamatupidamislik vaade. Samas ei mõista ministeerium, et selle muudatusega võib kaasneda ka sisuline arusaamade muudatus ehk seaduse muudatuste jõustamisel võib jääda vale mulje, et strateegilist partnerlust ning muid tegevustoetuste või sihtfinantseeringutega seotud eraldisi ei saagi teha. Vaatamata meie protestile ning siseministeeriumi skeptilisele tagasisidele eelnõu kohta, on sellisel kujul eelnõu siiski riigikogu menetlusse jõudnud ning paraku tuleb tõdeda, et on vähetõenäoline, et need konkreetsed sätted üldse riigikogu menetluses kellegi tähelepanu köidavad. Seetõttu pingutame hetkel pigem selle nimel, et hoida seaduse jõustumise järel ära olukorda, kus ministeeriumid hakkavad seadust tõlgendama selliselt, et strateegiline partnerlus ja muud sarnased formaadid pausile pannakse.
Septembris esitasime koos Avatud Eesti Fondi, Avatud Leedu Fondi, Eesti Koostöö Kogu ja Faktabaariga CERV taotluse, mille üks olulistest eesmärkidest on luua Eesti näitel selline vabaühenduste ja riigi vaheline koostöömudel, mis toimetaks kriisiennetuse ning kriisireageerimise teemadega. Positiivse rahastusotsuse korral tegeleme kahel aastal ühingute võimekuse kasvatamise, mudeli loomise ja piloteerimisega, mis eelduslikult soodustaks riigi ja vabaühenduste koostööd ning võimekust kriisi teemadel. Tulemused tehakse teatavaks järgmise aasta kevadel.
Oleme jõudnud teha ka palju väiksemaid asju. Käisime korruptsiooniennetuse võrgustiku kohtumisel, andsime AVP teemalise intervjuu riigikantseleile, tagasisidestasime Rahapesu Andmebüroo juhendit vabaühenduste ohtude kohta, oleme omalt poolt pingutanud selle nimel, et EKAKi arutelu Riigikogus jõuaks lõpuks suurde saali ning et EKAKi sisulise arendamisega edasi liigutaks. Ja tegelikult võiks seda loetelu jätkata, kuid seekordne aruanne on juba liigagi pikk saanud. Seega jätkame uue aruandega juba paar nädalat vähem kui kvartali pärast.
Kui tekib mõtteid, mida ja kuidas paremini või üldse mitte teha, kirjuta marcus@heakodanik.ee.
