artikkel

Hea Kodaniku talvenumber keskendub (vabakonna) õpiraskustele

laine
Foto: Liis Saare

Hea Kodaniku talvenumber keskendub õpiraskustele. Me teame küll, et õpetada ei saa kedagi, igaüks otsustab ise, kas ta tahab end muuta. See on üks õpetamisraskustest. Aga me teame ka, et meie hulgas on suur hulk intelligentseid inimesi, kes teavad, et pole täiuslikud. Keegi ju pole. Ja kes seda teab, on valmis ka sutike järele mõtlema ja natuke õppima.

Kaanel on seekord Liis Saare emotsionaalne joonistus “Pärlikeega”.

Niisiis, Hea Kodanik aitab sul muuta nii enda kui oma vabaühenduse kulunud rutiine, mis sihile ei vii. Ajakiri on jagatud kolmeks, just nagu tõhus muutumisprotsesski: kõigepealt tuleb oma peegelpilti tunnistada sellisena nagu ta on, kõigi rumaluste ja lisakilodega (see võib olla valus); seejärel hankida oskused-teadmised, mida selle muutmiseks ette võtta (see võib olla huvitav); ning lõpuks oma ebatõhusast rutiinist lihtsalt välja astuda, uude ja toimekamasse (see võib osutuda päris raskeks).

Otsa teevad lahti Keit Fomotškin, Mari Öö Sarv ja Raimo Ülavere, kes kirjutavad suurte muutusteni jõudmisest, tarkuse süllekukkumisest ja teadmise ja tegemise vahelisest kuristikust.

Maie Kiisel annab valusasti pihta silmaklappidega tallamisele vanas rutiinis ning raputab lugejat: ärka üles, maailm muutub kogu aeg, sul on ka aeg!

Martin Laidla ja Mari-Liis Dolenko uurisid põhjalikult läbi 330 arenguhüppe taotlust, mis KÜSKile kahe aasta jooksul esitatud, ning kirjutasid ülevaate sellest, mis me ühenduste arengut piirab ja kuidas nad ise sellest aru saavad.

Andrei Liimets otsis üles oma sisemise Tiina Jõgeda ja uuris, kuidas rattas lippavale oravale midagi uut õpetada. Marge Vainre lisas omad põhjendused, miks koolitused lihtsalt sõrmenipsuna imet ei tee.

Liisa Raudsepp kirjutab, millised isiksused osalesid vabaühenduste juhtide arenguprogrammis ja kuidas nad erinevad äri- ja avaliku sektori juhtidest.

Rasmus Pedanik kirjutab disainimõtlemisest vabaühenduste arenguprogrammi näitel.

Martin Laidla kogus KÜSKi toetatud projektide hulgast mõned lood, kuidas läheb ühendustel pärast arenguprogrammi.

Maris Jõgeva kirjutas ausalt muutuste päevikusse üles, kuidas ta EMSLi laialivalguvaid koosolekuid 60 minuti sisse mahutada püüdis.

Mari Öö Sarv kuulas-luges eksperte ja innustab harjumusi muutma. Selgub, et see pole üldse raske! Nikita Kljukin lisab fantastilise elu retsepti ning nüüd ei ole teil enam ühtegi õigustust vanamoodi jätkata.

Nagu tavaliselt, tutvustame pikemalt ka üht EMSLi liiget, kelle tegemistest ja õppetundidest on ka palju õppida: Junior Achievement Eesti.

EMSLi küljel kirjutavad Maris Jõgeva ja Maiu Lauring pikemalt rahastamise Kärajatel tehtud ettepanekutest ning sellest, mis neist edasi saab.

Ajakiri tervikuna on veebis lehitsetav siin, arhiivi leiad siit. Paber tuleb postkastidesse veel sel aastal.