Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Peep Peterson pakub hommikusööki ning Isamaa korraldab Türil perepäeva – need on mõned tähelepanekud eelmisel nädalal valimiste valvuritele silma jäänud hea valimistava rikkumistest.
1. koht: Isamaa korraldatud perepäev Türil
Türi vallavalitsuse allasutus Türi noortekeskus korraldas 25. veebruaril ürituse pealkirjaga „Türi valla perepäev“. Türi noortekeskuse juhataja Sulo Särkinen on Isamaa liige ja riigikogu valimiste kandidaat. Üritusel pidas kõnet Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ja teised valimistel kandideerivad isamaalased ning jagati ka valimisreklaami. Perepäeva pilet maksis 5 eurot, kuid segaseks jääb, kellele laekus piletitulu. Tekib küsimus, kas ürituse korraldamise puhul oli tegemist avalike vahendite keelatud kasutamisega?
“Isamaa oli ürituse toetaja, ehk siis võiks mõelda, et nad rahastasid osaliselt üritust või siis hoopiski panustasid kandidaadid oma ajaga ja see oli toetus perepäevale? Väga omapärane kontseptsioon. Eeldaks, et perepäeval rõõmustaksid lapsed pigem Lotte, kui Isamaa härrasmeeste perepoliitika jutupunktide üle,” ütles valimiste valvur Anna-Kaisa Oidermaa.
“Kui tegu on valimisreklaamiga, siis tuleks seda ka nii öelda. Lisaks paistab, et avalikke ressursse on kasutatud ühe partei heaks”, sõnas Siim Espenberg.
2. koht: terviseminister Peep Peterson (SDE) pakkus hommikusööki
Tervise- ja tööminister Peep Peterson pakkus 28. veebruaril hommikusööki MTÜ Pärnu Horisondis, mis abistab toimetulekuraskustes inimesi. Valimiste valvurid küsivad, kas Peep Peterson külastas MTÜ-d kui tervise- ja tööminister või kui oma erakonna Pärnumaa esinumber?
“Kui tegemist on avalikest vahenditest ülalpeetava asutusega ja selle reklaami eest pole erakond ekstra maksnud, siis on kindlasti tegemist hea valimistava rikkumisega,” arvas Tõnis Saarts.
“Siin ei ole probleem eine pakkumises, vaid ürituse reklaamimises avaliku eesmärgiga asutuses. Üritust korraldatakse MTÜ juures, kes pakub avalikku teenust. Kas selle teenuse tarbijad said valida, et nad seda reklaami nägid? Poliitikud peavad oskama piire tõmmata,” täiendas Anna Karolin.
3. koht: Nõmme sõnumid
Valvurite tähelepanu pöörati 20. jaanuari Nõmme linnaosa ajalehele Nõmme Sõnumid, kus on järjest kolme Sotsiaaldemokraatliku erakonna kandidaadi (Riina Sikkut, Külli Urb, Lauri Paeveer) artiklid. Mingit märget pole, et nende artiklite eest oleks tasutud. Kas kandidaadid peaksidki saama linna raha eest välja antavas ajalehes sõna?
“Vähetõenäoline, et poliitikud muul ajal kohalikes lehtedes nii aktiivsed on, mis pole muidu ehk ka probleem, aga valimisreklaam tuleks siis reklaamina ka märgistada,” selgitas Siim Espenberg
“Miks mitte anda sõna ekspertidele või ka opositsioonile? Väga ebameeldiv vargsi kujundatud erakondlik rubriik maksumaksja raha eest. Kohalikud lehed peavad valimiste ajal tasakaaluka kajastamise põhimõtteid silmas pidama. Kus on artiklid opositsiooniliikmetelt?” küsis Anna Karolin.
4. koht: Maris Hellrandi (SDE) videopostitus
Sotsiaaldemokraatliku erakonna kandidaat Maris Hellrand avaldas Facebookis videopostituse, kus soovib iga hinna eest vältida Martin Helme (EKRE) saamist järgmiseks peaministriks.
“Hirmutamis- ja vastandumistaktikat tuleks valimiskampaanias vältida ja keskenduda rohkem sisulistele küsimustele ja plaanitavale poliitikale. Sarnased reeglid peaksid kehtima kõikidele,” avaldas arvamust Steven-Hristo Evestus.
“Mõistan soovi esindada erinevaid väärtusi, aga siin on kasutatud väga äärmuslikku retoorikat Eesti püsimajäämise kohta. Vastanduda võib, aga sellel on siiski piirid ja need kehtivad kõikidele erakondadele ja kandidaatidele,” sõnas Anna Karolin.
5. koht: Rae sõnumid
Rae vallavalitsuse ametliku väljaande Rae Sõnumid veebruarikuu lehes ilmus mitu abivallavanem Anna Õuekallase (Reformierakond) kirjutatud artiklit ning avaldatud on ka tema reklaam koos ametinimetusega.
“Kuna Rae abivallavanem on end valimisreklaamis ametikoha kaudu määratlenud, siis on ta selles väljaandes saanud ilmselgelt suuremat tähelepanu ning tekib küsimus, kas sarnased võrdsed tingimused olid pakutud ka teistele kandidaatidele oma tegevuste ja lähenemiste tutvustamiseks,” küsis Steven-Hristo Evestus.
“Sellist kajastust päris korrektseks pidada ei saa, kuna see toimib tervikuna üsna selgelt valimisreklaamina ja tasakaalustamiseks peaksid lehes olema ka teiste poliitiliste jõudude artiklid,” nõustus Siim Espenberg.
Valvurid tunnustavad
Sotsiaaldemokraatide valimisprogramm kättesaadav ka taskuhäälinguna ja eesti viipekeeles
Sotsiaaldemokraadid on panustanud sellesse, et programmiga oleks võimalik eri moel mugavalt tutvuda – nii eesti kui ka vene keeles kirjalikult, plokkskeemina, aga ka eestikeelse taskuhäälingu abil või hoopis eesti viipekeeles.
“Väärib esiletõstmist ja ka teised parteid võiks sellele edaspidi mõelda. Eriti, kui kirjutavad programmi sellele grupile suunatud poliitikameetmeid, aga ei tee midagi nende inimeste märkamiseks isegi oma kampaanias,” tõstab sotsiaaldemokraate esile Tõnis Saarts.
Anna-Kaisa Oidermaa nõustub, et tegu on eeskujuliku näitega sellest, kuidas sõnad tegudega kokku käivad.
Rapla Gümnaasium
Lisaks tunnustatakse Rapla Gümnaasiumis toimunud valimisdebatti, millest võtsid osa kuue suurema erakonna esindajad: Marko Mihkelson (Reformierakond), Jüri Lehtmets (Eesti 200), Heiki Hepner (Isamaa), Rene Kokk (EKRE), Sven Soiver (Keskerakond) ja Henri Kaselo (SDE). Debatil arutleti tasuta või tasulise kõrghariduse, maksusüsteemi ja julgeoleku üle. Nii osalejate kui ka publiku arvates oli debatt tasakaalustatud, kõik esindajad said sõna ning õpilased said võimaluse küsimusi küsida. Oluline on suurendada noortes huvi valimistel osalemise vastu ning debattide korraldamine koolis võimaldab erakondadel võrdselt oma lubadusi ja seisukohti käsitleda.
*Edetabel ilmus Eesti Päevalehes 28. veebruaril 2023.*
