artikkel

Mida on oodata uuelt valitsuselt?

laine
25. jaanuar 2021
Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

Nagu nad lubasid ja mida võib ka mõista, saime pigem kriisist väljumise tegevusi ja lakoonilisema võimuleppe, sest võlad on suured ja liiga palju muud ei jõuagi. Paari asja lubatakse siiski ka kodanikuühiskonnale.

Koalitsioonipartnerid lähtuvad valitsusliidus järgmistest põhimõtetest:

  • Seisame tulevikku vaatava ja kõiki ühiskonnagruppe auväärselt kohtleva poliitilise kultuuri ning lugupidava riigivalitsemise eest, mis toetub meie põhiseaduse vaimule.
  • Eesti on tubli väikeriik, mis toetab kõiki inimesi ning nende soovi ennast teostada ja panustada Eesti arengusse.
  • Lähtume Eesti riigi ja rahva ühisest parimast huvist ning õigluse ja õiguse põhimõtetest. Eesti on õigusriik, kus kõik ühiskondlikud otsustusprotsessid on võimalikult läbipaistvad.
  • Peame oluliseks sotsiaalse, majandusliku ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamist ning iga inimese tervise ja heaolu edendamist.
  • Seisame kõigi Eestimaa inimeste, kaasa arvatud vähemuste õiguste eest ning austame eraelu puutumatust.
  • Eesti välis- ja julgeolekupoliitika keskmeks on Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO liikmelisus ning aktiivne Eesti huvide esindamine nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolses suhtluses.
  • Jätkame aktiivset rolli Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmisel ning töötame selle nimel, et erinevaid ELi rahastuid kasutada võimalikult kiire rohe- ja digipöörde läbiviimiseks, mis ei jäta endast maha ühtegi Eestimaa inimest ega piirkonda.
  • Peame oluliseks avatud, faktipõhist inforuumi ja arutelukeskkonda, mis on kõigile ühiskonnagruppidele võrdsetel alustel ligipääsetav. Eesti inimeste igakülgsel informeerimisel on keskne koht sõltumatul ajakirjandusel.

Konkreetsemalt vabaühenduste tegevuskeskonda puudutavad lubadused on viimases ehk riigivalitsemise peatükis:

  • Riigivalitsemine peab olema avatud, aus, vastutustundlik ja uuendusi toetav. Kõik riigi poolt tehtavad rahalised otsused ja toetusmeetmed peavad olema läbipaistvad, lähtuma võrdsest kohtlemisest, olema hästi sihitatud ja eesmärgipärased.
  • Soodustame innovaatiliste, keskkonnahoidlike ja sotsiaalset väärtust edendavate kriteeriumite ning kvaliteedikriteeriumite kasutamist hangetel.
  • Poliitikakujundamise ja avaliku sektori teadmispõhisuse tugevdamiseks kaasame ülikoole ja vastava valdkonna eksperte.
  • Kaasajastame riigireformi plaani ja jätkame selle elluviimist vähendades bürokraatiat ja haldusmenetluse üldisi täht
  • Suurendame vabasektorit puudutavate otsuste tegemisel nende esindusorganisatsioonide kaasamist ja inimeste õigusalast teadlikkust.
  • Valmidust kodanikurolli kanda toetab piisav kodanikuharidus, mida arendame koostöös ülikoolidega. Toetame kogukondade omaalgatust, vabatahtlike kaasamist, ettevõtlikkust ja ühistegevust.

Niisiis lubatakse jätkuvalt rahastuse korrastamist; sotsiaalset innovatsiooni, sh hangetel; kaasamist ja bürokraatia vähendamist, mis kõik olid meie 2019 ootuste seas.

Meie küsitud soodsamat maksupoliitikat eraraha enama kaasamise tarvis ei lubata, pigem käib idee läbi taas kultuuripoliitika peatükis nagu eelminegi kord:

  • Kultuurikiirendi – loome rahastusmudeli, mis võimaldaks eri valdkondade kultuuriinstitutsioonidel sooritada arenguhüppeid ja kaasata erarahastust.

Natuke ebamäärased on avaandmeid puudutavad lubadused, aga no midagi seal on:

  • Toetame innovatsiooni seadusandlusega. Loome raamistiku tehisintellekti (krattide) ja iseliikuvate liiklusvahendite kasutuselevõtuks avalikus sektoris ning suuname avalikku sektorit avaandmeid erasektoriga jagama.
  • Analüüsime andmete kogumise ja andmekogudega seotud õigusraamistiku ajakohasust, sh andmekogude parema ristkasutamisega seotud küsimusi.

Veidi ootamatu ja juba vastukaja saanud lubadus on korruptsiooni peatükis: 

  • Peame oluliseks poliitilise suundumusega sihtasutuste ja MTÜ-de aruandluskohustuse ja läbipaistvuse suurendamist.

Mitte, et meil huvikaitse läbipaistvuse vastu iseeneses midagi oleks, aga Alari avas ka aspekte, miks rahastajate avalikustamine võib keeruline ja isegi ohtlik olla. Toetust on leppes avaldatud ka töös olevale riigi koosloome keskkonna edasiarendamisele.

Muudatusi tuleb igal juhul valdkonna juhtimises, sest viimased kaks aastat nullist üles ehitatud rahvastikuministri ametikohta enam ei tule. Ehk on see hetk, kus taas mõelda, kas kodanikuühiskonna programm peaks olema hoopis riigihalduse ministri (Jaak Aab) juures koos regionaalpoliitika ja muu riigivalitsemisega?

Kel mõtteid, siis alari@heakodanik.ee