artikkel

Ühenduste rahastuse peatamine on poliitiline kius

laine
Foto: Janis Kokk

Väljamaksete peatamine sotsiaalministeeriumi strateegilistele partneritele on parteipoliitiline kius, aga mitte uudis, sest kõik inimesed ei ole mitme valitsuserakonna jaoks võrdselt inimesed. Väike ülevaade ka juriidilistest aspektidest täna teadaoleva põhjal:

  • Aprillis tegi Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) eelmised väljamaksed ja kinnitas, et täidab lepinguid edasi. Rahandusministeeriumi (RaM) 10.07 kirja peale nad järgmisi makseid enam teha ei julgenud. RTK ja sotsiaalministeerium (SoM) teadsid seda pisut ette, aga suurt teha ei jõutud, sest teadlikult kasutati ära ministrite puhkuse aega.
  • Riigikontrolli talvised argumendid, et hasartmängumaksu seadus (HasMMS) ei näe ette võrdsete õiguste rahastamist on grammatiliselt tõlgendades õige, ent veenev on ka seaduse senine tõlgendus. Samu organisatsioone on hasardirahast toetatud kümme aastat, sh EKRE liikmetest hasartmängumaksunõukogu heakskiidul. Juriidiliselt pidava tõlgenduse saaks anda kohus, mitte RaM ega audiitorid.
  • Riigikontroll pole öelnud, et võrdse kohtlemise edendamist ei tohi rahastada, pigem vastupidi – see on SoMi kohustus, lihtsalt teiselt eelarverealt.
  • Ent ka seaduse tõlgenduse muutumine ei muuda haldusakte ega uuenda haldusmenetlust. SoMi mitmeks aastaks tehtud toetusotsused kehtivad jätkuvalt ja lepingud kuuluvad täitmisele.
  • RaMil pole ilmselt voli niimoodi SoMi eelarvesse sekkuda ja RTK ei peaks alluma korraldustele, milles pole välja toodud õiguslikku alustki peale ebamäärase viite riigieelarvele.
  • Toetuseta ühingud saavad nõuda kohtu kaudu lepingu täitmist, aga see võib võtta aasta, kui RaM käsib RTK-l lõpuni vaielda. Raske öelda, kas halduskohus tahaks HasMMSi (sh pere mõistet) tõlgendada või piirduks haldusmenetluse õigsusega.
  • SoM saaks muuta ministri käskkirja ja RTK asemel väljamakseid edaspidi ise teha, mis võtab aga aega ja sealgi võib RaM leida mingi võimaluse riigikassas neid takistada.
  • Teine võimalus oleks leida toetustele uus eelarverida, mis on keeruline ja ei pruugi põhjendatudki olla, sest seadust saab ka senisel moel edasi tõlgendada.
  • Seaduse enda muutmine lahendaks formaalselt probleemi, aga tundub selles parlamendikoosseisus lootusetu. Või mine tea, mis vorste EKREle vastu leitaks, sest tegu on eelkõige kahe ministri vahelise kisma jätkuga, laiemalt muidugi kindlate ühingute ja inimeste kiusamisega, mida veab SAPTK.

Kiusu alla sattusid Eesti Inimõiguste Keskus (projektipartneriks LGBT ühing); Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (partneriteks BPW Estonia, Oma Tuba, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE) ja Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (partneriteks Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Maanaiste Ühendus, MTÜ Eesti Naistoimetajad).

Tähelepanekud saada alari@heakodanik.ee

Miks vabaühendusi üleüldse rahastama peaks, loe siit.